Töötervishoiu- ja tööohutusalane täiendkoolitus

Muutmisseaduse põhisisu

Riigikogu võttis 30.09.2026 vastu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse (RT I, 16.10.2026, 2). Selle põhisisu jõustub 26.10.2026 ja see on viimaste aastate kõige laiem muudatus: seadus kaotab mitu tööandja kohustust, lisab ühe uue ja täpsustab mitut olemasolevat. Alates 26.10.2026 kehtiva terviktekstiga saab tutvuda avaldamismärke RT I, 16.10.2026, 3 all.

Kõige olulisem muudatus selle kursuse jaoks on esimene rida allolevas tabelis: sõna „sisekontroll” ei ole seaduses enam üldse ja iga-aastast läbivaatust seadus enam ei nõua. Selle mõju on hea läbi mõelda enne, kui hakkad oma dokumente üle vaatama.

Kümne töötaja piiri puhul arvutatakse töötajate arv töötajate usaldusisiku seaduse § 18 lõike 2 järgi, kuue kuu keskmise töötajate arvu alusel.

Mida see sinu dokumentides muudab

Rida, mis puudutab peaaegu kõiki, on esimene. Kolm kohta tuleb üle vaadata:

1. 1

   Sisekontrolli kord. Kui sinu dokumentides on kirjas „iga-aastane sisekontrolli läbivaatus” kui seadusest tulenev kohustus, siis alates 26.10.2026 sellist viidet enam ei ole. Seadus nõuab regulaarset kontrolli, kaasatud töötajaid ja riskianalüüsi tulemuste aluseks võtmist. Kontrolli sagedust otsustab tööandja ise. Kord ise ei muutu kasutuks: see on nüüd see, mille abil sa seaduse nõuet täidad. Sellest räägib 3. peatükk.

2. 2

   Ohutusjuhendid. Seaduses on nõue ainult kasutatava töövahendi ohutusjuhendile ja sellelegi on kaks erandit. Töövahendi määrus (§ 1 lg 7) ütleb samal ajal sõnastuses, mis seda erandit ei tunne, et tööandja koostab kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid, arvestades valmistaja antud kasutusjuhendit. Seadus ja määrus võivad mõnda aega erineda, seepärast tuleb vaadata mõlemat ja kontrollida Riigi Teatajast, kas määrust on vahepeal muudetud. Sellest räägib 2. peatükk.

3. 3

   Tähtajad ja viited. Tervisekontrolli tähtaeg uuel töötajal on kuus kuud. Riskianalüüsi andmekogusse esitamise kohustus ja töötervishoiu olukorra analüüs on seotud töötajate arvuga. Kui sinu dokumendis on viide „§ 13 lg 1 p 2″, „§ 13³ lg 2″ või „§ 16 lg 10″, siis neid sätteid enam ei ole.

Uus on ka joobe kontrolli kord. Kui sinu ettevõttes on alkoholi- või narkojoobe küsimus kokku lepitud ainult töökorraldusreeglites, siis alates 26.10.2026 on seaduses loetletud, mida kord sisaldama peab: protseduuri kirjeldus, mida loetakse positiivseks leiuks ja milline on selle tagajärg, töötaja kaitse meetmed, keeldumise tagajärg, mõõtmistulemuse dokumenteerimise ja säilitamise kord ning vaidlustamise kord.

Tervisekontroll ja KMR-ained: kolm muudatust

Tervisekontrolli paragrahvis on kolm kohta, mille viimane muutmine jõustus 15.05.2024 (RT I, 02.05.2024, 3). Need kolm kohta puudutavad samu aineid: kantserogeene (vähki tekitavad ained), mutageene (pärilikku materjali kahjustavad ained) ja reproduktiivtoksilisi aineid (ained, mis kahjustavad viljakust või loodet). Lühidalt nimetatakse neid KMR-aineteks.

1. 1

   Tervisekontrolli alus

   Ohutegurite loetelus, mille alusel tervisekontroll korraldatakse, on kirjas „ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid, sealhulgas kantserogeenid, mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained” (§ 13¹ lg 4 p 6).

2. 2

   Tervisekontrolli aeg

   Tervisekontroll tuleb teha enne kokkupuute algust. See kehtib bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete, plii ja selle ühendite ning asbestitolmu puhul. Öötöötajal tuleb tervisekontroll teha enne öötööle asumist (§ 13¹ lg 7).

3. 3

   Andmete säilitamine

   Tööandja säilitab töötervishoiuteenuse andmeid 40 aastat töötaja viimasest kokkupuutest kantserogeeni või mutageeniga ja 5 aastat viimasest kokkupuutest reproduktiivtoksilise ainega (§ 13¹ lg 17).

Tavaline säilitustähtaeg jääb samaks: tööandjal 10 aastat ja teenuseosutajal 30 aastat (§ 13¹ lg 16). KMR-ainete tähtajad on nende kõrval eraldi reegel ja neid loetakse viimasest kokkupuutest, mitte teenuse osutamisest.

Mida see sinu dokumentides muudab

Kolm muudatust ja ükski neist ei ole ainult vormistuslik.

1. 1

   Riskianalüüsis tuleb ained nimetada

   Kui ettevõttes on kemikaale, mis on klassifitseeritud 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks, ei piisa riskianalüüsis reast „lahustid”. Riskianalüüsis peab olema kirjas, millised ained need on ning milline on kokkupuute laad, ulatus ja kestus. Seda nõuab kemikaalide määrus riskianalüüsi koostamise sammuna ka muidu. Aine klassifikatsiooni leiad ohutuskaardilt, mille tarnijalt hankimine on tööandja kohustus.

2. 2

   Tervisekontroll tuleb teha enne tööle asumist

   Nende ainete puhul ei kehti reegel „kuue kuu jooksul tööle asumisest”. Kui uus töötaja hakkab tööle kohas, kus ta puutub kokku reproduktiivtoksilise ainega, peab tervisekontroll olema tehtud enne kokkupuudet. Selleks pead värbamisel kontrollima, kas töökoht on selline, ja korraldama tervisekontrolli enne esimest tööpäeva sellel töökohal.

3. 3

   Kokkupuute lõppemise kuupäev tuleb kirja panna

   Säilitustähtaeg algab viimasest kokkupuutest, seega saad tähtaega arvutada alles siis, kui tead, millal kokkupuude lõppes. Kirjuta see kuupäev tööandja tervisekontrolli dokumentidesse ja allpool kirjeldatud töötajate nimekirja. Riskianalüüsi see ei sobi, sest riskianalüüs kirjeldab töökohta, mitte konkreetse inimese kokkupuudet.

Töötajate nimekiri

Kemikaalide määrus nõuab, et tööandja peab nimekirja töötajatest, keda kantserogeenid, mutageenid või reproduktiivtoksilised ained töö tõttu ohustavad. Nimekirjas on:

• töötaja nimi
• tööülesande kirjeldus
• aine nimetus
• kokkupuute kestus

Tööandja hoiab andmed ajakohasena ja säilitab neid seaduses nimetatud tähtaja jooksul: 40 aastat kantserogeeni ja mutageeni puhul, 5 aastat reproduktiivtoksilise aine puhul. Nimekirjaga on õigus tutvuda töötervishoiuarstil, töökeskkonnaspetsialistil ja tööinspektoril. Töötajatel ja volinikul on õigus tutvuda ainult isikustamata statistilise teabega.

Kes tohib koolituse läbi viia

Alates 01.04.2025 kehtib uus sõnastus kahes kohas korraga: töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse kohta (§ 18¹ lg 3) ja esmaabiandja koolituse kohta (§ 13² lg 4). Mõlemas on nüüd kirjas, et koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutus vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.

Voliniku ja nõukogu liikme sättesse lisandus ka erand, mida on hea teada: kui täienduskoolituse vajadus tuleneb uutest töökeskkonna ohuteguritest või terviseriskidest, võib täienduskoolituse läbi viia tööandja ise, kui tal on selleks vajalikud teadmised ja oskused. See erand on kitsas ja seda on hea lugeda täpselt. See erand kehtib ainult täienduskoolitusele, mitte esmasele koolitusele. See erand kehtib ainult ühele neljast alusest, uued ohutegurid või terviseriskid. Õigusaktide muudatustest tulenev täienduskoolitus peab tulema koolitusasutuselt.

Mida see sinu dokumentides muudab

Üks asi peamiselt: koolituse tõendamine muutub konkreetsemaks. Kui koolitus peab tulema täienduskoolitusasutuselt, siis tunnistus, mille sa oma kausta paned, peab olema selle asutuse oma. Ettevõttesisene koosolek, kus keegi teemad läbi käis, ei täida nõuet, välja arvatud selles ühes erandiga kaetud olukorras ja ka siis tuleb see kirja panna: mis uus ohutegur tekkis, kes koolituse läbi viis ja millised olid tema teadmised ja oskused.

Teine asi puudutab ajastust. Tähtaeg kahe kuu kohta käib valimisest, mitte tööle asumisest ega sellest, millal juhtkond asja meelde tuletas. Kui volinike valimised toimusid koosolekul, on selle koosoleku kuupäev see, millest kaks kuud loetakse, ja see kuupäev peab olema kirjas.

Kes tohib täienduskoolituse läbi viia: otsus sõltub alusest.

Andmekogu muudatused kolmes etapis

Andmekogu puudutavad muudatused jõustusid kolmes etapis.

Seadus, 13.07.2026

• EesmärkAndmekogu eesmärk on nüüd edendada tööohutust ja palkade läbipaistvust.
• AndmekoosseisAndmeid on seitse rühma. Uued on andmed töövaidlusasjade lahendamise ja lepitusmenetluste kohta ning andmed palkade läbipaistvuse kohta.
• Soolise palgalõhe näitajadNeid andmekogus ei säilitata (§ 24¹ lg 4¹).

Põhimäärus, 04.09.2026

Tööõnnetuse kohta kantavate andmete loetellu lisandus kaks välja:

• Vigastuse liik ja vigastatud kehaosaNäiteks luumurd ja randme piirkond.
• Töövõimetuspäevade arvTööõnnetusele järgnenud töövõimetuspäevade arv, mille andmekogu saab Tervisekassa andmekogust.

Seadus, 26.10.2026

• Riskianalüüs andmekogusseKohustus on tööandjal, kelle ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat. Riskianalüüse säilitatakse andmekogus, välja arvatud juhul, kui tööandjal puudub kohustus riskianalüüsi sinna lisada (§ 13⁴ lg 7 ja 8).
• Kehtetu säteSeadusest on välja jäetud lause „Töökeskkonna andmekogu andmed ei ole avalikud” (§ 24¹ lg 6). Andmetele juurdepääsu korra kehtestab põhimäärus (§ 24¹ lg 5 p 3).
• Põhimääruse volitusnormSõnad „asutab ja” on volitusnormist välja jäetud ja seaduses on nüüd ainult kirjas, et põhimääruse kehtestatakse määrusega (§ 24¹ lg 5).

Mida see sinu dokumentides muudab

Esmapilgul tundub, et mitte midagi: andmekogu on Tööinspektsiooni süsteem ja andmed liiguvad sinna niikuinii. Kolm punkti väärivad siiski tähelepanu.

1. 1

   Tööõnnetuse uurimisel kirjuta vigastus kahe eraldi andmena

   Andmekogus on nüüd tööõnnetuse juures kaks eraldi välja. Vigastuse liik ütleb, milline vigastus on: näiteks luumurd, nihestus, põletus, lõikehaav või nikastus. Vigastatud kehaosa ütleb, kus see on: näiteks parem käsi, randmeluu, sõrm või pahkluu.

   Kui kirjutad ainult „käevigastus”, puudub vigastuse liik, sest see ei ütle, kas käsi on murtud, põletada saanud või lõigatud. Kui kirjutad ainult „luumurd”, puudub kehaosa. Seetõttu pane uurimisel kirja mõlemad, näiteks „luumurd, vasaku käe randmeluu”. Siis ei pea sa seda raporti koostamise ajal kuskilt otsima.

   Soovitus: lisa oma tööõnnetuse uurimisvormile kaks eraldi lahtrit, „vigastuse liik” ja „vigastatud kehaosa”.

2. 2

   Töövõimetuspäevad tulevad teisest registrist

   Töövõimetuspäevade arvu ei kirjuta sisse tööandja, vaid andmekogu saab selle Tervisekassa andmekogust. Seega võib kergeks loetud õnnetus, millele järgneb pikk töövõimetus, andmekogus välja paista ka siis, kui raportis on tagajärg kirjeldatud tagasihoidlikult.

3. 3

   Õnnetus on seotud riskianalüüsiga

   See ei ole uus muudatus, aga on sellega seotud. Andmekogusse kantakse tööõnnetuse juures ka seos kehtiva töökeskkonna riskianalüüsiga. Andmekogus on seega näha, milline riskianalüüs õnnetuse ajal kehtis. Kui riskianalüüsi ei ole pärast õnnetust uuendatud, kuigi õnnetus riskitaset muutis, on see andmekogus samuti näha.

Kui ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat, kontrolli lisaks, kas riskianalüüs on andmekogus. Töötajate arv arvutatakse kuue kuu keskmise järgi (töötajate usaldusisiku seaduse § 18 lg 2). Seda selgitatakse täpsemalt põhikoolituse peatükis 3.2.

Haigushüvitis ja haiguslehe alusel töötamine: kolm kuupäeva

Haiguslehe alusel töötamise ja haigushüvitise reeglites on kolm kuupäeva, mida on hea lahus hoida: 15.05.2024, 01.01.2026 ja 01.04.2026.

Kuidas haiguslehe alusel töötamine käib

Haiguslehe alusel töötamine tähendab, et töötaja on haiguslehel, aga teeb ajutiselt tööd, mis sobib tema terviseseisundiga. Reeglid on kuus.

1. 1

   Kokkulepe on kirjalik

   Töötaja ja tööandja lepivad kirjalikult kokku, et töötaja teeb ajutiselt terviseseisundile sobivat tööd (§ 12⁴ lg 1).

2. 2

   Kokkuleppe saab teha 30 päeva pärast

   Kokkuleppe saab teha, kui haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 30 kalendripäeva (§ 12⁴ lg 1).

3. 3

   Töötingimused vastavad haiguslehele

   Tööandja ja töötaja peavad järgima haiguslehele märgitud terviseseisundile vastavaid töötingimusi (§ 12⁴ lg 2).

4. 4

   Kui sobivat tööd ei ole, ei tohi töötada

   Kui tööandja ei saa töötajale tema terviseseisundile sobivaid töötingimusi pakkuda, ei tohi töötaja haiguslehe alusel töötada (§ 12⁴ lg 3).

5. 5

   Töötasu on vähemalt pool

   Töötasu ei tohi olla väiksem kui 50% töötasust, mis kehtis enne haiguslehele märgitud vabastuse päeva. Lisaks saab töötaja haigushüvitist ravikindlustuse seaduse järgi (§ 12⁴ lg 4 ja 5).

6. 6

   Kokkuleppe võib igal ajal lõpetada

   Kumbki pool võib kokkuleppe igal ajal üles öelda (§ 12⁴ lg 6).

Rase ja emapuhkuse õigusega töötaja

Rasedal ja emapuhkuse õigusega töötajal on õigus nõuda ajutiselt terviseseisundile sobivat tööd haiguslehe alusel, kui tema terviseseisund ei võimalda tavapäraseid tööülesandeid täita (§ 12⁵ lg 1). Kui tööandja sobivat tööd pakkuda ei saa, võib töötaja haiguslehe alusel töötamisest keelduda või pakutavast tööst loobuda (§ 12⁵ lg 3).

Miks see puudutab töökeskkonnaspetsialisti

Esmapilgul tundub see palgaarvestuse teema, aga see ei ole nii. Haiguslehe alusel töötamisel on kaks küsimust, millele vastab töökeskkond, mitte palgaarvestus:

• Kas ettevõttes on töö, mis sobib töötaja terviseseisundiga?Selle otsuse tegemiseks vaadatakse riskianalüüsi ja konkreetset töökohta.
• Kes seda hindab?Keegi peab otsustama, kas töötingimused vastavad haiguslehele märgitud terviseseisundile. Kui nad ei vasta, ei tohi töötaja töötada.

Sama küsimus on ka põhikoolitusest tuttava sätte taga: tööandja viib töötaja tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendab ajutiselt tema töötingimusi. Haiguslehe alusel töötamine on sellele kõrvale tekkinud teine, lühem tee. Mõlemal juhul tuleb leida töökoht, mis vastab muutunud terviseseisundile, ja keegi peab seda hindama.

2026. aasta oktoobri seisuga on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel antud 25 kehtivat rakendusakti. Rakendusakt on seaduse alusel antud määrus, mis täpsustab seaduse nõudeid.

Allolev tabel ei ütle, mis igas aktis muutus. Selleks tuleb akt avada ja redaktsioone võrrelda, nagu punktis 1.1 kirjeldatud. Tabel ütleb, millised aktid on hea avada, sest nende kehtiv sõnastus on 2024. aastast või uuem. Aktid on jaotatud kaheks: need, mis puudutavad enamikku ettevõtteid, ja need, mis puudutavad ainult teatud valdkonda.

Aktid, mis puudutavad enamikku ettevõtteid

Aktid, mis puudutavad ainult teatud valdkonda

Kaks akti, mida on hea eraldi vaadata

1. 1

   Kemikaalide määrus nr 49 on tervikuna uus

   See ei ole vana määruse muudatus, vaid uus akt. Kui mõni sinu ohutusjuhend või riskianalüüs viitab kemikaalide määrusele paragrahvi numbriga, tuleb iga viide üle kontrollida. Piirnormid ei ole määruse paragrahvides, vaid lisas, mille pead Riigi Teatajast eraldi avama.

2. 2

   Kutsehaiguste loetelus on psühhosotsiaalsete ohutegurite paragrahv

   Alates 01.01.2023 on loetelus eraldi paragrahv psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaiguste kohta. Seal on nimeliselt posttraumaatiline stressihäire ja avatud punkt „muud haigused”. Enne 2023. aastat selliseid haigusi loetelus ei olnud, nii et kui läbisid oma eelmise koolituse enne 2023. aastat, on see sinu jaoks uudis.

Mida sa selle põhjal teed

Kaheksa akti 25-st on saanud uue sõnastuse viimase paari aasta jooksul, see on umbes kolmandik. Kui sinu ohutusjuhendid ja riskianalüüs viitavad rakendusaktidele, on tõenäoline, et vähemalt üks viide on aegunud ja seda ei leia keegi enne, kui keegi seda kontrollib.

• Vaata oma dokumentidest, millistele aktidele viitadNäiteks riskianalüüs ja ohutusjuhendid.
• Kontrolli viidatud aktid Riigi TeatajasVaata kehtivat sõnastust ja kehtivuse lõppu, nagu punktis 1.1.
• Uuenda aegunud viitedEriti paragrahvi numbrid ja piirnormid.

Allolev tabel on selle peatüki tulemus. Käi tabel läbi oma ettevõtte dokumentidega kõrvuti.

Kui mõni rida selles tabelis viib sinu ettevõttes tegeliku muudatuseni, siis see muudatus kuulub riskianalüüsi tegevuskavasse, mitte eraldi nimekirja. Tegevuskava on koht, kus abinõul on vastutaja ja tähtaeg ja kus teda järgmisel ülevaatusel kontrollitakse. Sellest räägib järgmine peatükk.

Kokkuvõte

Täienduskoolitus algab õigusaktide muudatustest, sest see on üks neljast seaduses nimetatud alusest, mille tõttu tööandja täienduskoolituse korraldab. Viimase kahe aasta muudatused puudutavad üksikuid kohti. Kõige laiem on 26.10.2026 jõustuv muutmisseadus. Iga muudatus puudutab mõnda dokumenti, mis sinu ettevõttes juba olemas on.

Kõige olulisem oskus: kuidas muudatusi ise leida

• Riigi Teataja akti päisNäitab nelja reaga, millise versiooniga sa tegeled: millal see jõustus, kas see on viimane, millal akt vastu võeti ja millise avaldamismärke all see versioon on.
• Jõustumine, mitte vastuvõtmineSinu dokument käib jõustumise kuupäeva järgi.
• Nurksulgudes märge teksti seesÜtleb, millal säte viimati muutus, aga mitte seda, mida see enne ütles. Selleks ava eelmine redaktsioon.
• Rakendusaktid2026. aasta oktoobri seisuga on neid 25. Kõige kindlamini leiad need seaduse enda juurest rakendusaktide paneelist, mitte otsingumootoriga.

Muutmisseadus 26.10.2026: neli peamist muudatust

• Regulaarne kontrollSeadus ei kasuta enam sõna „sisekontroll”. Tööandja kontrollib regulaarselt, aga sagedust seadus ei nimeta.
• OhutusjuhendSeadus nõuab seda kasutatava töövahendi kohta. Sellel on kaks erandit.
• TervisekontrollUuel töötajal tuleb see korraldada kuue kuu jooksul, mitte nelja.
• Joobe kontrolli kordSeadusesse tuli joobe kontrollimise kord, mille sisu on loetletud.

Mitmes kohas hakkab tähtsust omama ka töötajate arv. Vähemalt kümne töötajaga ettevõttes tuleb teha olukorra analüüs ja esitada riskianalüüs andmekogusse. Töökeskkonnavoliniku valimised korraldatakse siis, kui vähemalt kümme protsenti töötajatest seda soovib.

Muud muudatused

• Tervisekontroll ja KMR-ainedReproduktiivtoksilised ained on ohutegurite loetelus nimetatud. Nende ja teiste KMR-ainete puhul tehakse tervisekontroll enne kokkupuute algust. Andmeid säilitatakse 40 ja 5 aastat viimasest kokkupuutest.
• KoolitusKoolituse viib läbi täienduskoolitusasutus. Erand: uutest ohuteguritest või terviseriskidest tingitud täienduskoolituse võib tööandja ise läbi viia, kui tal on vajalikud teadmised ja oskused.
• Töökeskkonna andmekoguTööõnnetuse kohta kogutakse nüüd ka vigastuse liiki, vigastatud kehaosa ja töövõimetuspäevade arvu. Uurimisel kogutav info peab seetõttu olema täpsem.
• Haiguslehe alusel töötamineTerviseseisundile vastavaid töötingimusi tuleb järgida. Kui neid pakkuda ei saa, ei tohi töötaja haiguslehe alusel töötada.
• RakendusaktidKaheksal 25-st on kehtiv sõnastus 2024. aastast või uuem. Kõige rohkem tööd tekitab kemikaalide määrus nr 49, mis on tervikuna uus akt: iga sellele tehtud viide ohutusjuhendis või riskianalüüsis tuleb üle kontrollida.

Enne järgmise peatüki avamist vasta järgmistele küsimustele. Testis on viis küsimust ja järgmine peatükk avaneb, kui kõik vastused on õiged. Vale vastuse korral saad uuesti proovida ja küsimused vahetuvad.