← Tagasi koolituse lehele

Töötervishoiu ja tööohutuse koolitus

Tere tulemast! Alusta koolitust allpool olevate peatükkidega.

Tutvu koolitusega tasuta

Tutvu koolitusega vabalt, ilma kontot loomata. Kogu koolitus kestab kokku 24 akadeemilist tundi. Kui tunned, et see sobib, saad hiljem oma senise progressi salvestamiseks lihtsalt registreeruda.

0% õppekavast läbitud

Kui töökohal juhtub õnnetus, siis kes vastutab? Kes oleks pidanud seda ennetama ja mille alusel? Sellele vastab see peatükk: millisele seadusele Eesti tööohutus tugineb ja kuidas see on üles ehitatud; kes on ettevõttes töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu ning mille poolest nende rollid erinevad; mis kohustused on tööandjal ja töötajal teineteise ees; ja mis juhtub, kui neid ei täideta. Sellele toetub kursus: järgmised peatükid ütlevad, mida teha, siin selgub, kes seda teeb ja mille alusel.

Kellele see kursus on

Kursus sobib kõigile, kes ettevõtte töökeskkonnaga tegelevad. Õigusruum, ohutegurid ja riskianalüüs on kõigile samad, seepärast on üks kursus kõigile kolmele rollile. Seal, kus roll muudab seda, mida sa teadmisega peale hakkad, on tekstis vaated eraldi välja toodud.

  • Töökeskkonnaspetsialist täidab tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi.
  • Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja, kes jälgib töökeskkonda ja räägib töötajate eest.
  • Töökeskkonnanõukogu liige osaleb koos teistega töökeskkonna küsimuste arutamisel ja otsustamisel.

Lühendid selles peatükis

TTOS
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus.
Määrus nr 50
Tervise- ja tööministri 22.11.2018 määrus, mille alusel sa praegu koolitust läbid.
KarS
Karistusseadustik.

Kaks mõistet, mida aetakse kergesti segamini

Eesti seadus kasutab kahte kõrvuti käivat mõistet ja need ei tähenda sama asja.

Töötervishoid

Hoiab ära
Haiguse

Tervisekahjustuse vältimine töökorraldus- ja meditsiiniabinõudega, töö kohandamine töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine.

Tööohutus

Hoiab ära
Õnnetuse

Töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem (kaitsepiirded, ohutusseadised, töökorraldus, isikukaitsevahendid), mille eesmärk on töökeskkond, kus töötaja saab tööd teha oma tervist ohtu seadmata.

Töötervishoiu määratlus on laiem, kui nimi lubaks:

  1. 1
    Ei ole ainult arstlik tegevus

    Töötervishoid on ka töökorralduslik: see algab sellest, kuidas tööd korraldatakse, mitte arstikabinetist.

  2. 2
    Ei tegele haiguse ravimisega

    Töötervishoid tegeleb haiguse vältimisega.

  3. 3
    Hõlmab ka vaimset ja sotsiaalset heaolu

    Seaduse silmis on ohutegur ka halb töökliima või krooniline ülekoormus, mitte ainult müra ja tolm.

Kõige lihtsam viis vahet meeles pidada: tööohutus hoiab ära õnnetuse, töötervishoid hoiab ära haiguse. Tegelikkuses kattuvad need suures osas ja seadus käsitleb neid ühe süsteemina. Sellepärast ongi neil üks ühine seadus ja sellepärast räägitakse harjumuspäraselt „töötervishoiust ja tööohutusest” kui tervikust.

Töökeskkond ja selle viis ohutegurite rühma

Kolmas alusmõiste on töökeskkond, mis on lihtsalt ümbrus, milles inimene töötab. Seadus ütleb, et selles ümbruses toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.

Töökeskkondümbrus, milles inimene töötab
Tööohutushoiab ära õnnetusetehnikavahendid, ohutusseadised, töökorraldus
Töötervishoidhoiab ära haigusetöökorraldus- ja meditsiiniabinõud, töö kohandamine, heaolu edendamine
↓ viis ohutegurite rühma
füüsikalisedkeemilisedbioloogilisedfüsioloogilisedpsühhosotsiaalsed

See viieosaline loetelu kannab edasist materjali: needsamad viis ohutegurite rühma on need, mida sa 4. peatükis läbid ja mille alusel tehakse 5. peatükis riskianalüüs.

Pane tähele ka sõnu „ega muu töökeskkonnas viibiva isiku”. Kaitse ei lõpe sinu enda töötajatega. See ulatub külalistele, klientidele, tarnija autojuhile laadimisplatsil jne.
Õiguslik alus
  • TTOS § 2 lg 1 — töötervishoiu määratlus
  • TTOS § 2 lg 2 — tööohutuse määratlus
  • TTOS § 3 lg 1 — töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab
  • TTOS § 3 lg 2 — viis ohutegurite rühma ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist

Kellele seadus kehtib

Seadus sätestab töötajate ja ametnike tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, valdkonna korralduse ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutuse nõuete rikkumise eest. Seadus ise ütleb, et edaspidi nimetatakse nii töötajaid kui ka ametnikke ühtselt töötajateks, nii et avaliku sektori asutuses ei pea iga kord eraldi mõtlema, kas inimene on töölepinguga töötaja või ametnik.

Seaduse ulatus läheb tavapärasest töösuhtest laiemaks. Seda kohaldatakse ka:

  • Kinnipeetava tööle vanglas
  • Õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal
  • Teenuseosutaja tööleTeenuse osutamise lepingu alusel töötava füüsilise isiku tööle, piiratud ulatuses. Tema puhul kohaldub seadus ainult kindlaksmääratud sätete ulatuses.
See puudutab mõlemat rolli. Kui su ettevõttes käib tööl käsunduslepinguga inimene või kui suvel on majas praktikandid, ei ole nad seaduse mõttes „keegi teine”: praktikandi ohutuse eest vastutatakse täpselt nagu töötaja oma.

Kaitseväelaste, asendusteenistujate, Politsei- ja Piirivalveameti, julgeolekuasutuste ja päästeasutuste töötajate suhtes kehtib seadus, kui eriseadustes ei ole sätestatud teisiti ja kui see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega.

Õiguslik alus
  • TTOS § 1 lg 1 — seaduse reguleerimisala; töötaja ja ametnik nimetatakse edaspidi töötajaks
  • TTOS § 1 lg 2 — erisused kaitseväelaste, asendusteenistujate, PPA, julgeoleku- ja päästeasutuste puhul
  • TTOS § 1 lg 3 — kohaldamine kinnipeetavale, õppepraktikal olevale õpilasele ja üliõpilasele ja teenuseosutajale (viimasele § 12 lg 4–9 ja § 24 lg 2 ulatuses)

Kuidas seadus on üles ehitatud

TTOS koosneb üheksast kehtivast peatükist ja nende järjekord on loogiline. Seadus liigub üldiselt konkreetsele ja lõpetab tagajärgedega.

  1. 1
    Üldsätted

    Reguleerimisala, mõisted (§ 1–2)

  2. 2
    Töökeskkond

    Nõuded töökohale, töövahendile, viis ohutegurite rühma, riskigrupid, tööolme (§ 3–11)

  3. 3
    Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused

    Üldnõuded, ennetustegevus, tööandja ja töötaja kohustused, riskianalüüs, juhendamine, õnnetusoht (§ 12–15)

  4. 4
    Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus

    Spetsialist, volinik, nõukogu, koolitus, töötervishoiuteenus, riiklikud asutused (§ 16–21)

  5. 5
    Tööõnnetus ja kutsehaigestumine

    Mõisted, uurimine, registreerimine (§ 22–24¹)

  6. 5¹
    Tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud kahju hüvitamine Sotsiaalkindlustusameti poolt

    Hüvitamine tööandja õigusjärglaseta lõppemise korral, töövõime kaotuse tuvastamine, kahjuhüvitise maksmine ja andmevahetus (§ 24²–24⁵)

  7. 6
    Riiklik ja haldusjärelevalve

    Tööinspektsiooni pädevus ja meetmed (§ 25–26)

  8. 7¹
    Vastutus

    Väärteokoosseisud ja karistused (§ 27¹–27⁶)

  9. 8
    Rakendussätted

    Üleminekusätted

Miks on mõnel peatükil ja paragrahvil ülaindeksiga number?

Numeratsioonis torkab silma, et mõned peatükid ja paragrahvid kannavad ülaindeksiga numbrit: 5¹. ja 7¹. peatükk, § 12¹, § 13⁴, § 27². See ei ole viga ega kummalisus. Kui seadusesse lisatakse aja jooksul uus säte, ei nummerdata kogu seadust ümber: vastasel juhul muutuksid kehtetuks kõik varasemad viited, kohtulahendid ja juhendid. Selle asemel saab uus paragrahv eelmise numbri koos ülaindeksiga. Nii tead kohe, et § 13⁴ ehk töökeskkonna riskianalüüs on § 13-st hiljem seadusesse toodud. Kõnes loetakse seda „kolmteist neli” või „paragrahv kolmteist prim neli”. Loetelus puudub 7. peatükk, sest see on seadusest välja võetud: vaidluste lahendamise peatükk tunnistati 2003. aastal kehtetuks ehk see ei kehti enam. Selle numbrit uuesti ei kasutata, seepärast jätkub nummerdus peatükiga 7¹.

Seadus ei ole ainus allikas

TTOS annab raamistiku, aga konkreetsed arvud ja tehnilised nõuded on enamasti mujal. Seadus kasutab selleks volitusnorme: sätteid, mis ütlevad, et mingi valdkonna täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus või minister määrusega.

Nii on näiteks töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja parameetrite mõõtmise kord ning isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise kord kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Ka see koolitus, mida sa praegu läbid, on korraldatud ministri määruse järgi, mille kehtestamiseks annab volituse samuti seadus.

Kui palju neid määrusi on? 2026. aasta oktoobri seisuga on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel antud:

25kehtivat määrust kokku
17Vabariigi Valitsuse määrust
8ministri määrust

Nende hulgas on eraldi määrused müra, vibratsiooni, elektromagnetväljade, optilise kiirguse, plahvatusohu, keemiliste ohutegurite, bioloogiliste ohutegurite, kuvariga töötamise ja raskuste käsitsi teisaldamise kohta. Eraldi määrused on töökoha ja töövahendi nõuete, ohumärguannete, tervisekontrolli, tööõnnetuste uurimise ja kutsehaiguste loetelu kohta. Mõni on tegevusalapõhine: ehitus, kaevandamine, asbestitöö, kalalaevad.

Sellepärast ei leia sa seadusest vastust küsimusele „kui vali tohib müra töökohal olla” või „kui raske koorma tohib töötaja käsitsi tõsta”. Need vastused on määrustes — ja mõnikord, nagu raskuste teisaldamise puhul, selgub, et ühest arvust vastust ei tulegi, vaid seal on hoopis riski hindamise kord. Arve pähe õppima ei pea; tähtis on teada, et need määrused on olemas ja kust neid otsida.

Kust neid otsida? Otsingusõna asemel on kõige kindlam viis seaduse enda leht Riigi Teatajas:

  1. Ava TTOS Riigi Teatajas
  2. Ava paremal külgpaneel
  3. Vali vahekaart „Rakendusaktid”Sealt tuleb kogu nimekiri koos kehtivate redaktsioonidega.

Riigi Teataja kasutamise juurde tuleme põhjalikumalt tagasi 9. peatükis.

Euroopa Liidu raamdirektiiv

Ka Eesti seadus ise ei ole tekkinud tühjale kohale. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on Euroopa Liidus suures osas ühtlustatud ja TTOS on kirjutatud EL-i direktiivide alusel. Valdkonna aluseks on nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, mida nimetatakse tavaliselt lihtsalt raamdirektiiviks. Raamdirektiiv paneb paika üldised põhimõtted (tööandja vastutuse, riskide hindamise kohustuse, ennetuspõhimõtete hierarhia, töötajate teavitamise, konsulteerimise ja väljaõppe ning töötajate esindaja instituudi) ja selle kõrval on hulk üksikdirektiive, mis käsitlevad konkreetseid teemasid nagu müra, vibratsioon, kuvariga töötamine, isikukaitsevahendid või raskuste käsitsi teisaldamine.

Selle teadmise praktiline väärtus on kahesugune. Esiteks saad aru, miks TTOS on just selline, nagu ta on: ennetuspõhimõtete kaheksane loetelu ja riskianalüüsi kohustus pärinevad raamdirektiivist, mille Eesti on oma õigusesse üle võtnud. Teiseks, kui sinu ettevõttel on emafirma või partner mõnes teises liikmesriigis, leiad sealt sama loogika, sest kõigi liikmesriikide seadused peavad vastama samale miinimumile.

Üldisest konkreetseni ↓

Euroopa Liidu direktiivid

Ühised miinimumnõuded: raamdirektiiv 89/391/EMÜ ja üksikdirektiivid (müra, vibratsioon, kuvaritöö, isikukaitsevahendid jt)

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS)

Raamistik, kohustused, rollid, vastutus

Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused

Piirnormid, tehnilised nõuded, kordade üksikasjad

Siin on üks põhimõte, mis kordub kahel tasandil. Direktiiv on liikmesriigile miinimum: rangemaid nõudeid tohib kehtestada, leebemaid mitte. Täpselt sama kehtib riigi sees. Tööandja võib ettevõttes kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Seadus on põrand, mitte lagi.
Näide

Vastvalitud volinik 25 töötajaga puidutöökojas küsib tegevjuhilt, kui vali tohib saeliini juures müra olla. Juht vastab, et tal on töötervishoiu ja tööohutuse seadus välja prinditud ja seal ei ole ühtegi detsibelli mainitud, järelikult piiri ei olegi. Kas tal on õigus?

Näita vastust

Ei ole. Seadus ütleb, et keemiliste ja teatud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme ja et need piirnormid ning mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Arv on olemas, aga see on määruses, mitte seaduses.

Sa ei pea seda arvu peast teadma. Pead teadma, et seadus viitab määrusele ja et vastus tuleb sealt otsida. Spetsialistina on sinu ülesanne määrus üles otsida ja mõõtmine korraldada; volinikuna on sinu ülesanne küsida, kas seda on tehtud.

Alus: TTOS § 3 lg 3 ja lg 4.

Õiguslik alus
  • TTOS § 3 lg 3 — keemiliste ohutegurite ja § 6 lg 1 punktis 1 nimetatud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme
  • TTOS § 3 lg 4 — piirnormid ja mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus
  • TTOS § 3 lg 5 — isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus
  • TTOS § 18¹ lg 5 — voliniku ja nõukogu liikme koolituse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
  • TTOS § 9 lg 3 — raskuste käsitsi teisaldamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister
  • Rakendusaktide nimekiri — Riigi Teataja, TTOS-i lehe külgpaneel, vahekaart „Rakendusaktid” (25 kehtivat määrust seisuga 26.10.2026)
  • TTOS § 13 lg 2 — tööandja võib kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemaid nõudeid
  • Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ (EÜT L 183, 29.06.1989, lk 1–8) — EL-i raamdirektiiv

Töökeskkonnaspetsialist: kes ta on

Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, kes täidab ettevõttes töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi.

Selles lühikeses määratluses on kolm tunnust:

  1. 1
    Ta on töötaja

    Ta kuulub ettevõtte koosseisu ja on majas sees.

  2. 2
    Ta täidab tööandja kohustusi

    Teda ei valita, vaid ta täidab ettevõttes töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi: tavaliselt määrab ta selleks tööandja.

  3. 3
    Tal on teadmised ja oskused

    Ametinimetusest paberil ei piisa: amet eeldab tegelikku pädevust.

Seadus ei ütle, mis haridus(koolitus)nõuetele peab vastama töökeskkonnaspetsialist. Nõudeks on töökeskkonnaalased teadmised ja oskused. Kui määratud inimesel neid veel ei ole, on praktikas kõige selgem lahendus läbida 24-tunnine töökeskkonnaalane koolitus, mis on mõeldud töökeskkonnavolinikule ja mille teemad on määrusega ette antud. (Selles koolituses käsitletakse neid teemasid.)

Kui sellist töötajat ettevõttes ei ole, on tööandjal kaks lubatud lahendust:

Variant 1

Pädev ettevõtteväline spetsialist
Väikeettevõtetes on see tavaline lahendus: teenus ostetakse sisse.
Variant 2

Tööandja täidab kohustusi ise
Kui tal on selleks vajalikud teadmised ja oskused. Väikefirma juht võib olla ise oma ettevõtte töökeskkonnaspetsialist.
Spetsialistide arv peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist, võttes arvesse ettevõtte suurust ja ohutegureid, millega töötajad kokku puutuvad. Seadus ei anna siin valemit ega töötajate arvu piiri: mõõdupuuks on tegelik ohtlikkus. Suures tehases, kus on keemia, kõrgustes töötamine ja tõstukiliiklus, ei piisa ühest inimesest samamoodi nagu kontoris.
Õiguslik alus
  • TTOS § 16 lg 1 — töökeskkonnaspetsialisti määratlus
  • TTOS § 16 lg 2 — sellise töötaja puudumisel tuleb kasutada pädevat ettevõttevälist spetsialisti
  • TTOS § 16 lg 2¹ — spetsialistide arv peab olema piisav, arvestades ettevõtte suurust ja ohutegureid
  • TTOS § 16 lg 9 — tööandja võib ise täita spetsialisti kohustusi, kui tal on vajalikud teadmised ja oskused

Mida ta teeb

Spetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Siin on korraga kaks poolt: teadmine (õigusaktid ja oma maja töötingimused) ja tegevus (jälgida, kontrollida, abinõusid võtta).

Kõige teravam volitus on töö peatamise oma. Spetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.

Otsene oht töötaja elule või terviselejaOhtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada
Pane tähele sõnastust: spetsialistil on siin kohustus, kaalutlusruumi tal ei ole. Spetsialist, kes näeb eluohtlikku olukorda ja laseb tööl jätkuda, rikub seadust. Kohustus tekib kahe tingimuse koosesinemisel. Kui piisab kaitsepiirde paigaldamisest või töötaja ümberpaigutamisest, ei pea tööd seiskama: töö peatamine on viimane abinõu, mitte esimene.

Spetsialist ei tööta üksi. Seadus paneb talle otsese koostöökohustuse: ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb ta koostööd:

töötajategatöökeskkonnanõukogu liikmetegatöökeskkonnavolinikegateiste töötajate esindajategatöötervishoiuteenuse osutajaga

Seaduse järgi on spetsialist ja volinik seega koostööpartnerid ja see on hea meelde jätta, kui suhted majas peaksid pingestuma.

Õiguslik alus
  • TTOS § 16 lg 4 — kohustus tunda õigusakte ja töötingimusi, neid jälgida ja kontrollida ning võtta abinõusid
  • TTOS § 16 lg 5 — kohustus peatada töö otsese ohu korral, kui ohtu ei saa muul viisil kõrvaldada
  • TTOS § 16 lg 6 — koostöö töötajate, nõukogu liikmete, volinike, teiste esindajate ja töötervishoiuteenuse osutajaga

Mida tööandja talle võlgneb

Kaks kohustust, mida unustatakse.

  1. 1
    Vahendid tööks

    Tööandja varustab spetsialisti tööks vajalike vahenditega. See tähendab nii aega, eelarvet kui ka mõõteseadmeid või juurdepääsu neile.

  2. 2
    Teave ja juurdepääs riskianalüüsile

    Tööandja teavitab spetsialisti teadaolevatest ohuteguritest, mis mõjutavad või võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, nende vältimiseks rakendatavatest abinõudest ja õnnetusjuhtumiks ettenähtud abinõudest, ning tagab talle juurdepääsu riskianalüüsile, sealhulgas tegevuskavale. Riskianalüüs ei tohi olla dokument, mida spetsialist ise ei näe. Sama kohustus kehtib ka ettevõttevälise teenuseosutaja suhtes.

Näide

60 töötajaga metallitöökojas on töökeskkonnaspetsialistiks määratud personalijuht. Määramise käskkiri on olemas. Tal ei ole aga eraldatud ühtegi töötundi selle ülesande jaoks, riskianalüüsi ta näinud ei ole ja mõõteseadmeid ettevõttes ei ole. Kas nõuded on täidetud?

Näita vastust

Ei ole, kuigi määramise pool on korras. Seadus eeldab, et spetsialist tunneb ettevõtte töötingimusi, jälgib ja kontrollib neid. Seda ei saa teha ilma ajata. Tööandja peab varustama ta tööks vajalike vahenditega ja tagama talle juurdepääsu riskianalüüsile koos tegevuskavaga.

Alus: TTOS § 16 lg 4, 7 ja 8.

Õiguslik alus
  • TTOS § 16 lg 7 — tööandja varustab spetsialisti tööks vajalike vahenditega
  • TTOS § 16 lg 8 — teavitamine ohuteguritest ja abinõudest ning juurdepääs riskianalüüsile koos tegevuskavaga

Vastutust ei saa delegeerida

Seaduses on üks lause, mis väärib selle peatüki juures eraldi väljatoomist:

Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.

Seega ei saa tööandja vastutust delegeerida. Ta saab delegeerida ülesandeid. Kui juhtub õnnetus, ei ole kaitseargument „meil oli ju spetsialist palgatud”. Spetsialist võib küll ise vastutada selle eest, mis oli talle konkreetselt delegeeritud, aga tööandja vastutus jääb kõrvuti püsima, mitte ei kandu üle. Kirjalik delegeerimine ei ole seaduse nõue, kuid see on kõige kindlam viis hiljem näidata, mis täpselt delegeeritud oli.

Ülesandedsaab delegeerida

TööandjaSpetsialist

Vastutusei saa delegeerida

Tööandjavastutus jääb siiaSpetsialist

Sama kehtib töötaja kohta. Tema kohustused ei vabasta tööandjat vastutusest.

Kui sa pead sellest peatükist ühe asja meelde jätma, siis on see see: vastutus ei liigu. Ülesanded liiguvad.
Õiguslik alus
  • TTOS § 16 lg 3 — spetsialisti määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest
  • TTOS § 14 lg 4 — töötaja kohustused ei vabasta tööandjat vastutusest; erand kaugtöö puhul, kui tööandja on täitnud kõik § 13⁵ kohustused

Kes ta on ja kust ta tuleb

Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek.

Töökeskkonnaspetsialist

Kes ta on?
Töötaja, kes täidab tööandja kohustusi
Kes ta ametisse paneb?
Määrab tööandja
Volituste kehtivusaja otsustab
Tööandja
Kelle poolel ta on?
Täidab tööandja kohustusi
Töökeskkonnavolinik

Kes ta on?
Töötajate valitud esindaja
Kes ta ametisse paneb?
Valivad töötajad
Volituste kehtivusaja otsustab
Töötajate koosolek
Kelle poolel ta on?
Töötajate hääl tööandja suunas

Volinik ei ole tööandja käepikendus töötajate suunas, vaid töötajate hääl tööandja suunas. Ka volituste pikkuse otsustab töötajate koosolek, mitte tööandja, ja see on tahtlik, sest muidu saaks tööandja ebamugava voliniku volitusi lühendada.

Millal volinik peab olema?

Voliniku valimine sõltub töötajate soovist. Seadus ei ütle, et volinik peab olema ettevõttes, kus töötab kindel arv inimesi: valimised korraldatakse siis, kui seda soovib piisav osa töötajatest.

10 protsentiettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest avaldab soovi valida töökeskkonnavolinik: tööandja korraldab valimised
Soovi ei olesoovi ei avaldata või volinikku ei valita: tööandja on kohustatud tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes töötajatega konsulteerima

Ettevõte ei jää seega kohustusteta ka siis, kui volinikku ei ole: konsulteerimiskohustus jääb. Valimisi korraldama peab tööandja siis, kui soov on avaldatud, mitte siis, kui keegi seda meelde tuletab.

Vaatame kahte olukorda.

Olukord 1

Ettevõttes on kuusteist töötajat. Kaks neist ütlevad tööandjale, et nad soovivad töökeskkonnavolinikku valida. Kas tööandja peab valimised korraldama?

Näita vastust

Jah. Kaks inimest kuueteistkümnest on 12,5 protsenti, see on üle kümne protsendi, seega tuleb valimised korraldada. Kui soovi oleks avaldanud ainult üks inimene (6,25 protsenti), valimiskohustust ei oleks tekkinud ja tööandja peaks töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes konsulteerima.

Olukord 2

Ettevõttes on neli vahetust ja ühes neist, öövahetuses, töötab kakskümmend inimest. Neist neli soovivad oma voliniku valimist. Teistes vahetustes sellist soovi ei ole. Mis seadus ütleb?

Näita vastust

Seadus räägib kümnest protsendist ettevõtte, struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest. Öövahetuse kakskümmend inimest annavad kümne protsendi piiriks kaks, neli on sellest rohkem ja tööandja peab öövahetuses valimised korraldama. Teistes vahetustes valimiskohustust ei teki.

Seadus nõuab miinimumi, mitte maksimumi. Volinik peab olema kohal seal ja siis, kui tööd tehakse: öises vahetuses juhtunud asjast ei ole kasu volinikust, kes käib tööl ainult päeval. Midagi ei takista valimast rohkem volinikke, kui töötajad soovivad: loeb rohkem kui number see, kas igas vahetuses töötavatel inimestel on kellegi poole pöörduda. Tööandjal on ka õigus kehtestada seaduses ettenähtust rangemaid nõudeid.

Ettevõtte ülemineku puhuks on eraldi kaitse: ettevõtte üleminekul kehtivad voliniku volitused nende lõppemiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta üleminekust arvates. Nii ei jää töötajad omanikuvahetuse ajaks esindajata.

Õiguslik alus
  • TTOS § 17 lg 1 — volinik on töötajate valitud esindaja; volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek
  • TTOS § 17 lg 1¹ — volitused ettevõtte ülemineku korral, kuni üks aasta
  • TTOS § 17 lg 2 — valimised korraldatakse, kui vähemalt kümme protsenti ettevõtte, struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest avaldab soovi; soovi puudumisel konsulteerimiskohustus

Kuidas valimised käivad

  1. 1
    Tööandja kutsub koosoleku kokku

    Valimised korraldab tööandja, mitte töötajad. Ta kutsub kokku ettevõtte, struktuuriüksuse või vahetuse töötajate koosoleku.

  2. 2
    Töötajad osalevad otse või volitatud isiku kaudu

    Töötajatel on võimalik osaleda kas ise või teise inimese kaudu, kellele nad on andnud kirjaliku ja allkirjastatud volituse (seaduses „lihtkirjalik volitus“).

  3. 3
    Kvoorum: vähemalt 50 protsenti

    Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti ettevõtte, struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest. Kui kohal on vähem, tuleb valimised uuesti korraldada.

Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus kokkuleppes.
Õiguslik alus

    Voliniku kuus kohustust

    Volinikule on see loetelu tema enda ametijuhend. Spetsialistile on see nimekiri sellest, mida volinik tema tööd jälgides vaatab, ja ühtlasi kontrollnimekiri, mille järgi oma korraldust üle vaadata. Töökeskkonnavoliniku kohustused on:

    1. 1
      Jälgida abinõusid ja kaitsevahendeid

      Jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega.

    2. 2
      Osaleda uurimisel

      Osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel.

    3. 3
      Teatada ohust ja nõuda parandamist

      Teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul.

    4. 4
      Tunda juhendeid ja õigusakte

      Tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte.

    5. 5
      Jälgida juhendamist ja väljaõpet

      Jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.

    6. 6
      Jälgida töötervishoiuteenust

      Jälgida, et tööandja on korraldanud töötervishoiuteenuse osutamise.

    Kui need kuus kokku võtta, on voliniku töö valdavalt jälgimine ja märkimine: kas abinõud on rakendatud, kas kaitsevahendid on olemas ja korras, kas inimesed on korrektselt juhendatud, kas tervisekontroll on korraldatud.

    Kolm sõnastust, mis kergesti kaduma lähevad.
    Punktis 1 on sõna „töökorras”: katkine kiiver on sama hea kui puuduv kiiver, nii et vahendi olemasolu üksi ei ole piisav.
    Punktis 3 on kaks tähtsat sõna: „viivitamata” ehk mitte järgmisel koosolekul, ja „töötajatele ja tööandjale” ehk mitte ainult juhtkonnale: ka need, kes ohus on, peavad teada saama.
    Punkt 4 tähendab, et volinikult eeldatakse dokumentide tundmist, mitte ainult olukordade märkamist; see on ka põhjus, miks see koolitus üldse on.
    Õiguslik alus
    • TTOS § 17 lg 5 p 1–6 — töökeskkonnavoliniku kuus kohustust

    Voliniku neli õigust

    Kohustustele vastavad õigused. Töökeskkonnavolinikul on õigus:

    1. 1
      Nõuda ja teha ettepanekuid

      Nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks.

    2. 2
      Pääseda töökohtadesse ja saada teavet

      Pääseda ettevõttes kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet riskianalüüsi andmete ja tööõnnetuse uurimise dokumentide kohta ning teavet Tööinspektsiooni ettekirjutusest tööandjale.

    3. 3
      Pöörduda Tööinspektsiooni

      Pöörduda Tööinspektsiooni poole.

    4. 4
      Peatada töö või keelata ohtlik töövahend

      Peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.

    Teine õigus annab volinikule juurdepääsu riskianalüüsi andmetele ja tööõnnetuse uurimise dokumentidele. Kui tööandja ütleb, et riskianalüüs on ärisaladus, ei ole see seadusega kooskõlas.
    Näide

    Laoettevõttes töötab kolmes vahetuses kokku 45 inimest, igas vahetuses 15. Volinik valiti aasta tagasi ja ta töötab hommikuses vahetuses. Öises vahetuses märkab laadija, et ühe tõstuki helisignaal ei tööta. Ta ei tea, kellele teatada, ja jätab asja järgmise hommikuni. Mis on siin kaks probleemi?

    Näita vastust

    Esiteks ei ole öises vahetuses kedagi, kellele teatada. Seadus ei nõua igasse vahetusse volinikku, aga kui öise vahetuse töötajatest vähemalt kümme protsenti seda soovib, tuleb sinna valimised korraldada. Tööandjal on mõistlik asi ise läbi mõelda ja tagada, et öövahetuse töötajad teavad, kellele teatada.

    Teiseks jäi täitmata töötaja kohustus teatada kohe kaitsesüsteemide puudustest tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Töötaja ei saa seda kohustust täita, kui tema vahetuses volinikku ei ole. Kohustus jälgida, et abinõud ja kaitsevahendid oleksid töökorras, on omakorda voliniku enda oma.

    Õiguslik alus
    • TTOS § 17 lg 6 p 1–4 — voliniku neli õigust
    • TTOS § 17 lg 6 p 2 — juurdepääs töökohtadele ja teabele § 13⁴ lg 1–3 ning § 24 lg 3 nimetatud andmete ja dokumentide kohta ning Tööinspektsiooni ettekirjutuse kohta
    • TTOS § 17 lg 6 p 4 — töö peatamise õigus; viivitamatu teatamine; tööd ei tohi jätkata enne ohu kõrvaldamist

    Mida teha, kui tööandja eirab töökeskkonnavoliniku õigusi?

    Soovituslik käitumisjärjekord: alusta kõige leebemast ja tõusa vajaduse korral ülespoole.

    1. Nõua kirjalikult

      Voliniku kohustuste hulgas on niigi nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul: kirjalik vorm on lihtsalt viis, kuidas see nõue jälge jätab. E-kiri kuupäeva, puuduse kirjelduse ja soovitud tähtajaga on täiesti piisav. Seadus ei nõua kindlat vormi, aga suulisest nõudest ei jää midagi järele ja just see saab hiljem otsustavaks.

    2. Pea oma arvestust

      Kirjuta üles, mida ja millal nõudsid ning mida vastati või ei vastatud. See dokument kuulub sulle, mitte tööandjale. Kui asi jõuab Tööinspektsiooni või tööõnnetuse uurimiseni, on see ainus koht, kust on näha, et probleemile juhiti tähelepanu.

    3. Vii asi töökeskkonnanõukokku

      Kui nõukogu ettevõttes on, on see formaalne koht, kus vastamata jäänud nõue arutlusele tuleb. Nõukogu moodustatakse tööandja algatusel või siis, kui vähemalt kümme protsenti ettevõtte töötajatest seda soovib, ja Tööinspektsioonil on õigus selle moodustamist nõuda ka alla 150 töötajaga ettevõttes, sõltuvalt ohuteguritest ning tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust.

    4. Pöördu Tööinspektsiooni

      Kui ettevõttesisene tee on ammendunud või kui asi on selleks liiga kiire.

    5. Töö peatamine: äärmuslik õigus

      Töö peatamine on tugev õigus kitsaste tingimustega. Volinik võib peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamise, aga ainult siis, kui mõlemad tingimused on täidetud korraga:

      Töötaja elu või tervis on otseselt ohusjaOhtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada

      See ei ole vahend, millega survestada tööandjat vastama kirjale. See on vahend vahetu ohu peatamiseks. Sellega käib kaasas kaks kohustust: ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale ning tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.

    Volinik ei kanna tööandja vastutust. Väärteokoosseisud on seaduses suunatud tööandjale, tema juhatuse liikmele või muule esindajale, kellele kohustuse täitmine oli delegeeritud. Volinik on töötajate valitud esindaja, mitte tööandja esindaja, ja tema ülesanne on jälgida, nõuda ja teatada, mitte tagada. Vastutus nõuete täitmise eest jääb sinna, kus see seaduse järgi on.

    Kaitse ja aeg

    Volinik seisab oma töös paratamatult mõnikord tööandjale vastu. Seadus näeb selle ette ja annab kolm kaitset.

    • Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest

      Volinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt. Volinikku ei tohi jätta ilma preemiast, tõsta ebasoodsamale ametikohale ega muul viisil karistada selle eest, et ta oma tööd teeb.

    • Aeg tööajal ja tasu

      Tööandja võimaldab volinikul täita oma kohustusi tööajal ja talle makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu. Voliniku töö ei ole vabatahtlik lisategevus pärast vahetust.

    • Kindel ajamaht

      Ülesannete täitmise aeg nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, kuid ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.

    Kaks tundi nädalas on miinimum, mitte norm. Suures või ohtlikus ettevõttes on mõistlik kokku leppida rohkem ja kuna aeg lepitakse kokku kirjalikult, on see läbirääkimiste koht, mitte tööandja ühepoolne otsus.
    Voliniku koolitus tuleb korraldada kahe kuu jooksul tema valimisest. Tööandja korraldab koolituse omal kulul ja tööajal ning koolituse ajal makstakse volinikule keskmist tööpäevatasu. Täienduskoolitus on vajalik näiteks siis, kui töökeskkonnas on uued ohutegurid või õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi.
    Õiguslik alus
    • TTOS § 17 lg 7 — volinik ei tohi ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda
    • TTOS § 17 lg 8 — kohustusi täidetakse tööajal, makstakse keskmist tööpäevatasu
    • TTOS § 17 lg 9 — ülesannete täitmise aeg kollektiivlepingus või muus kirjalikus lepingus, vähemalt kaks tundi nädalas
    • TTOS § 18¹ lg 1 — tööandja korraldab koolituse kahe kuu jooksul voliniku valimisest arvates
    • TTOS § 18¹ lg 2 — täienduskoolitus uute ohutegurite, oluliste õigusmuudatuste või muu vajaduse korral
    • TTOS § 18¹ lg 4 — koolitus omal kulul ja tööajal, makstakse keskmist tööpäevatasu

    Töökeskkonnanõukogu

    Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.

    Kui spetsialist esindab tööandja poolt ja volinik töötajate poolt, siis nõukogu on laud, mille taga need kaks poolt kohtuvad. Nõukogu on ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse püsiv arutelufoorum, mitte ühekordne komisjon.

    Töökeskkonnanõukogulaud, mille taga pooled kohtuvad
    Tööandja pooltööandja määratud esindajad
    Töötajate pooltöötajate valitud esindajad
    Tööandja algatuselnõukogu moodustatakse tööandja algatusel või siis, kui vähemalt kümme protsenti ettevõtte töötajatest seda soovib
    Võrdselttööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid
    50%töötajate esindaja valimise kvoorum, nagu voliniku puhul

    Tööandja esindaja volituste kehtivusaja otsustab tööandja; töötajate esindaja valitakse samas korras nagu volinik (sama koosolek, sama 50-protsendiline kvoorum) ja tema volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek.

    Võrdsus peab olema päris: nõukogu ei tohi olla juhtkonna koosolek, kuhu on kutsutud üks töötaja.

    Tööinspektsioonil on õigus nõuda nõukogu moodustamist ka alla 150 töötajaga ettevõttes, sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust.

    Õiguslik alus
    • TTOS § 18 lg 1 — nõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu
    • TTOS § 18 lg 2 — moodustatakse tööandja algatusel või kui vähemalt kümme protsenti töötajatest seda soovib; võrdne esindatus; töötajate esindaja valitakse § 17 lg 4 korras
    • TTOS § 18 lg 3 — Tööinspektsioonil õigus nõuda nõukogu ka väiksemas ettevõttes

    Kuidas nõukogu töötab

    Nõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja ning võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.

    1. 1
      Otsused konsensusega

      Konsensus tähendab, et otsus sünnib siis, kui keegi ei ole vastu: ei hääletata enamust maha. Kuna nõukogus on pooled tööandja ja pooled töötajate esindajad, oleks hääletamine niikuinii patiseis; konsensusnõue sunnib pooli kokkuleppele jõudma, mitte teineteist üle trumpama.

    2. 2
      Nimed on nähtaval kohal

      Nõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. See ei ole sahtlidokument: töötaja peab teadma, kelle poole pöörduda.

    3. 3
      Ettepanekud tööandjale kirjalikult

      Ettepanekud esitatakse tööandjale kirjalikult.

    4. 4
      Tööandja vastab kolme nädala jooksul

      Kui tööandja ei pea ettepaneku arvestamist võimalikuks, esitab ta selle kohta nõukogule kolme nädala jooksul kirjaliku vastulause, milles põhjendab arvestamata jätmist.

    See kolmenädalane vastamiskohustus on nõukogu tugevaim vahend. Tööandja ei saa ettepanekut lihtsalt ignoreerida. Ta peab kas seda arvestama või kirjalikult põhjendama, miks mitte. Pane tähele, mida see ei tähenda: tööandja ei ole kohustatud ettepanekut täitma. Ta on kohustatud sellele vastama. Aga kirjalik põhjendus on iseenesest väärtuslik, sest see paneb otsuse dokumenti ja teeb selle hiljem kontrollitavaks.
    Näide

    200 töötajaga toidutööstuse töökeskkonnanõukogu arutab pakkeliini juures korduvat libisemist ja esitab tööandjale kirjaliku ettepaneku põranda katte vahetamiseks. Kaks kuud hiljem ei ole midagi juhtunud ja keegi ei ole ettepanekule vastanud. Nõukogu esimees küsib volinikult, kas nad saavad üldse midagi teha. Mida tööandja on rikkunud?

    Näita vastust

    Vastamiskohustust. Kui tööandja ei pea ettepaneku arvestamist võimalikuks, peab ta esitama nõukogule kirjaliku vastulause koos põhjendusega kolme nädala jooksul. Vaikimine ei ole lubatud vastus.

    Nõukogu saab sellele osutada ja nõuda vastust; kui seda ei tule, on volinikul õigus pöörduda Tööinspektsiooni. Pane tähele, et tööandja ei ole kohustatud ettepanekut täitma. Ta on kohustatud sellele vastama.

    Alus: TTOS § 18 lg 7 ja 8, § 17 lg 6 p 3.

    Õiguslik alus
    • TTOS § 18 lg 4 — esimees ja asetäitja; otsused konsensuspõhimõttel
    • TTOS § 18 lg 5 — liikmete nimed ja volituste kehtimise ajad nähtaval kohal
    • TTOS § 18 lg 7 — ettepanekud tööandjale kirjalikult
    • TTOS § 18 lg 8 — kirjalik põhjendatud vastulause kolme nädala jooksul, kui tööandja ei pea arvestamist võimalikuks

    Nõukogu viis ülesannet

    Töökeskkonnanõukogu:

    1. 1
      Analüüsib töötingimusi

      Analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist.

    2. 2
      Osaleb plaanide koostamisel

      Osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel.

    3. 3
      Kontrollib nõuete täitmist

      Kontrollib, kas tööandja täidab töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.

    4. 4
      Analüüsib tööõnnetusi ja haigestumisi

      Analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks.

    5. 5
      Aitab luua sobivad töötingimused

      Aitab luua töötajatele, sealhulgas rasedatele ja rinnaga toitvatele töötajatele ning alaealistele ja tervisekahjustusega töötajatele, sobivad töötingimused ja töökorralduse.

    Punkt 2 jääb ettevõtetes tihti kasutamata. Nõukogu ei tegele ainult sellega, mis on juba halvasti. Ta osaleb plaanide koostamisel. Kui maja ehitatakse ümber või ostetakse uus liin, on ohutuse arvestamine joonestuslaual peaaegu tasuta ja hilisem ümbertegemine väga kallis. Just siin saab nõukogu suurima mõju, kui ta seda õigust kasutab.

    Punktis 5 viidatud riskigruppidest (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad, alaealised ja tervisekahjustusega töötajad) räägime pikemalt 3. peatükis.

    Õiguslik alus
    • TTOS § 18 lg 6 p 1–5 — nõukogu viis ülesannet
    • TTOS § 10 ja § 10¹ — riskigrupid, keda punkt 5 nimetab

    Aeg ja tagatised

    Tööandja vabastab nõukogu liikme põhitööst ajaks, millal ta täidab nõukogu liikme kohustusi, ja liikmele säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu. Töötajaid esindaval nõukogu liikmel on töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised.

    Põhitööst vabastamise tingimused nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui:

    1 hnädalas nõukogu liikme jaoks
    2 hnädalas voliniku jaoks
    3 hnädalas, kui ta on mõlemas rollis
    Kui nõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse. Kaks rolli tähendab kahekordset aega: vähemalt kaks tundi voliniku töö jaoks ja vähemalt üks tund nõukogu töö jaoks. Tööandja ei saa öelda, et üks aeg katab mõlemad. Väikestes ja keskmistes ettevõtetes on sama inimene sageli mõlemas rollis, nii et see reegel läheb korda üsna paljudele.
    Nõukogu liikme koolitus tuleb korraldada kahe kuu jooksul tema valimisest arvates. Tööandja korraldab koolituse omal kulul ja tööajal ning koolituse ajal makstakse nõukogu liikmele keskmist tööpäevatasu. Täienduskoolitus on vajalik näiteks siis, kui töökeskkonnas on uued ohutegurid või õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi.

    Kes nõukokku kuulub ja kes mitte automaatselt

    Nõukogus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid, kokku vähemalt neli liiget.

    • Tööandja esindajadMäärab tööandja ja nende volituste kehtivusaja otsustab tema.
    • Töötajate esindajadValitakse samas korras nagu töökeskkonnavolinik ja nende volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek.

    Siit tuleb vastus küsimusele, mis tekib paljudel: ei töökeskkonnavolinik ega töökeskkonnaspetsialist ei ole nõukogu liikmed automaatselt. Varasem valimine või määramine ei kanna üle: nõukokku saab ainult nõukogu enda korras.

    Küll aga võivad mõlemad sinna sattuda, kumbki oma poole kaudu. Volinik võib saada töötajate esindajaks, kui töötajad ta sinna valivad. Spetsialist võib saada tööandja esindajaks, kui tööandja ta sinna määrab, mis on igati tavaline, sest tal on ettevõtte töötervishoiu olukorrast parim ülevaade. Töötajate poolele ta tegelikult ei sobi, sest ta täidab tööandja volitusel tema kohustusi.

    Õiguslik alus
    • TTOS § 18 lg 9 — põhitööst vabastamine, keskmine töötasu, tagatised, vähemalt üks tund nädalas, kahe rolli puhul ajad liidetakse
    • TTOS § 18¹ lg 1 — tööandja korraldab koolituse kahe kuu jooksul nõukogu liikme valimisest arvates
    • TTOS § 18¹ lg 2 — täienduskoolitus uute ohutegurite, oluliste õigusmuudatuste või muu vajaduse korral
    • TTOS § 18¹ lg 4 — koolitus omal kulul ja tööajal, makstakse keskmist tööpäevatasu

    Tööandja põhikohustus

    Eesti tööohutuse loogika algab ühest lausest: tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Sõna „igas” on siin oluline: kohustus ei piirdu tootmishoonega ega tööajaga kitsas mõttes.

    Seadus lisab kaks erijuhtu:

    • RenditööNõuete täitmise tagab kasutajaettevõtja ehk see ettevõte, kus renditöötaja tegelikult töötab. Töötaja tööandjaks jääb rendifirma.
    • KaugtööNõuded kehtivad ka kaugtööl, kuid tööandja täidab neid kaugtöö eripärasid arvestades ja selles ulatuses, mis kaugtööl on võimalik.
    Teine põhinorm keelab tööandjal lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. Juhendamata töötaja ei tohi tööd alustada. See on käsk, mitte soovitus, ja selle juurde tuleme 2. peatükis.

    Ühine töökoht

    Eraldi tähelepanu väärib olukord, mis tekitab tihti segadust: ühine töökoht. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, peavad tööandjad oma tegevuse kooskõlastama ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitama üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ühisel töökohal esinevatest ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest.

    Tööandjad võivad sõlmida kokkuleppe või määrata töid korraldava isiku; kui nad seda ei tee, vastutavad nad solidaarselt. Ehitusplatsil või remonditöödel tehases tähendab see, et „see oli alltöövõtja asi” ei ole kehtiv vabandus.

    Näide

    Tehases käib remont. Ehitusfirma mehed töötavad tellingutel, tehase enda töötajad liiguvad all samas ruumis edasi. Kellelegi ei ole öeldud, kus ohuala asub, ja kokkulepet selle kohta, kes tööd korraldab, ei ole sõlmitud. Mutrivõti kukub ja tabab möödujat. Kes vastutab?

    Näita vastust

    Mõlemad tööandjad, solidaarselt. Kui ühel töökohal töötavad samal ajal mitme tööandja töötajad, peavad tööandjad oma tegevuse kooskõlastama ja teavitama üksteist ning oma töötajaid ja volinikke ühisel töökohal esinevatest ohtudest, abinõudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. Nad võivad sõlmida kokkuleppe või määrata töid korraldava isiku ja kui nad seda ei tee, vastutavad nad solidaarselt.

    Mõlemas rollis on see üks olukordi, kus on mõistlik ise küsida, kes ühisel töökohal tööd korraldab, enne kui midagi juhtub. Spetsialistina on selle kokkuleppe sõlmimine või töid korraldava isiku määramine sinu laual; volinikuna on sinu asi nõuda, et see oleks tehtud.

    Alus: TTOS § 12 lg 5 ja lg 7.

    Õiguslik alus
    • TTOS § 12 lg 1 — tööandja tagab nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras; renditöö ja kaugtöö erisused
    • TTOS § 12 lg 2 — keeld lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud teadmised ja oskused
    • TTOS § 12 lg 5 — ühisel töökohal tegevuse kooskõlastamine ja vastastikune teavitamine
    • TTOS § 12 lg 7 — kokkulepe või töid korraldav isik; nende puudumisel solidaarne vastutus

    Ennetustegevus ja selle põhimõtete järjekord

    Ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.

    Seadus loetleb kaheksa üldist ennetuspõhimõtet ja nende järjekord ei ole juhuslik, need moodustavad eelistuste hierarhia:

    1. Riskide tekkimise vältimine
    2. Vältimatute riskide hindamine
    3. Riskide kõrvaldamine nende tekkekohasVõi kui see ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni.
    4. Ohtliku teguri asendamineOhutu või vähem ohtlikuga.
    5. Töö, töökoha ja töökorralduse kohandamineTöötajale võimalikult sobivaks.
    6. Töövahendite ja -meetodite kohandamineTehnika arengule.
    7. Ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamineIsikukaitsevahendite kasutamisele.
    8. Ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamineHõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju.
    Punkt 7 annab abinõude järjekorra. Isikukaitsevahend on hierarhias viimane abinõu. Kui tsehhis on liiga vali müra, ei ole õige lahendus jagada kõrvaklappe ja lugeda asi lahendatuks: enne tuleb küsida, kas müraallikat saab ümbritseda helisummutava korpusega, kas masina saab vahetada vaiksema vastu, kas töökoha saab mürast eemale viia. Kõrvaklapid tulevad siis, kui need võimalused on läbi. Spetsialistina tähendab see, et riskianalüüsi tegevuskavas peab olema näha, et ülemised astmed on läbi kaalutud; volinikuna tähendab see, et sul on õigus küsida, miks neid läbi ei kaalutud.

    Kui sa näed ettevõttes, et iga probleemi vastuseks pakutakse uut kaitsevahendit, on see märk, et ennetuspõhimõtete hierarhiat ei järgita. Sellele on hea ja konkreetne osutada nõukogus või tööandjaga rääkides.

    Lisaks on üks reegel, mis on lihtne ja absoluutne: töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. Töötaja ei osta oma kaitseprille ise.
    Õiguslik alus
    • TTOS § 12¹ lg 1 — ennetustegevuse määratlus
    • TTOS § 12¹ lg 2 p 1–8 — kaheksa üldist ennetuspõhimõtet eelistuse järjekorras
    • TTOS § 12¹ lg 3 — meetmed ei tohi tuua töötajatele rahalisi kulutusi

    Tööandja kohustused

    Tööandja kohustuste kataloog on pikk ja seda ei ole mõtet pähe õppida, aga teada on kasulik, mis seal sees on. Spetsialistile on see loetelu praktiliselt tema enda tööplaan, sest just need kohustused on talle tavaliselt täitmiseks delegeeritud. Volinikule on see nimekiri sellest, mida ta jälgib.

    Süsteem ja dokumendid

    • Regulaarne kontrollTööandja kontrollib regulaarselt töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes ning rakendab vajaduse korral abinõusid muutunud olukorrale, kaasates töötajaid ja võttes aluseks riskianalüüsi tulemused.
    • Töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine
    • Ohutusjuhend riskianalüüsi aluselKoostab riskianalüüsi alusel kasutatava töövahendi ohutusjuhendi. Juhendit ei pea koostama kahel juhul: kui tootja ei ole kohustatud töövahendile kasutusjuhendit koostama või kui tootja kasutusjuhend sisaldab juba teavet töövahendi ohutuks kasutamiseks. Mõlemad on selgitatud allpool.
    • Tööinspektsiooni ettekirjutusTeeb selle teatavaks töötajatele, spetsialistile, nõukogule, volinikele ja teistele töötajate esindajatele, täidab tähtpäevaks ja teavitab täitmisest Tööinspektsiooni.

    Inimesed

    • Juhendamine ja väljaõpeKorraldab töötaja juhendamise ja väljaõppe.
    • Ohualal ainult juhendatud töötajaTagab, et ohualal töötab ainult asjakohase juhendamise ja väljaõppe saanud töötaja või tehakse tööd sellise töötaja järelevalve all.
    • Alaealiste esindaja teavitamineTeavitab alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning kaitseks rakendatud abinõudest.
    • Teisele tööle viimineViib töötaja tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendab ajutiselt tema töötingimusi.
    • Joobes töötaja kõrvaldamine ja joobe kontrollKõrvaldab töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja. Joovet võib kahtluse korral kontrollida ja selleks peab tööandja koostama kirjaliku joobe kontrollimise korra.

    Vahendid ja teenused

    • Isikukaitsevahendid oma kululAnnab oma kulul isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldab isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe.
    • TöötervishoiuteenusKorraldab töötervishoiuteenuse osutamise.
    • EsmaabiTagab töötajale esmaabi ja esmaabivahendite kättesaadavuse töökohal.
    • Nõuete täitmise kontrollimine
    • Abinõud töö- ja kollektiivlepingutesRakendab tervisekahjustuse vältimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid.
    Ohutusjuhendi punkt väärib eraldi tähelepanu, sest see seob kaks asja kokku: juhend koostatakse riskianalüüsi alusel. Üldine internetist võetud ohutusjuhend, mis ei tugine selle ettevõtte riskianalüüsile, ei vasta seadusele. Selle juurde tuleme 2. peatükis.

    Kaks juhtu, kus kasutatava töövahendi ohutusjuhendit koostama ei pea:

    1. 1
      Tootja ei ole kohustatud töövahendile kasutusjuhendit koostama

      Seda võib ette tulla lihtsate töövahendite puhul, mille kohta tootjal kasutusjuhendi koostamise kohustust ei ole, näiteks tavaline käsitööriist. Siis ei ole ka tööandjal vaja sellele eraldi ohutusjuhendit teha. Kas konkreetsel töövahendil on tootjal juhendi kohustus, tuleb kontrollida töövahendi enda dokumentidest.

    2. 2
      Tootja kasutusjuhend sisaldab teavet ohutuks kasutamiseks

      Kui töövahendiga kaasas olev kasutusjuhend ütleb juba selgelt, kuidas seda ohutult kasutada, ei pea tööandja samast asjast eraldi dokumenti kirjutama. Juhend peab selleks olema töötajale arusaadav (eesti keeles või keeles, mida ta valdab) ja kättesaadav seal, kus tööd tehakse.

    Erandid puudutavad ainult kasutatava töövahendi ohutusjuhendit. Töötajale tuleb töö ja töövahendi ohutusnõuded juhendamisel ikkagi teatavaks teha ja riskianalüüsis tuvastatud ohud peavad töötajani jõudma.

    Tööandjal on ka õigus ja see on lühike: ta võib kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Seadus on miinimum, mitte lagi.

    Õiguslik alus
    • TTOS § 13 lg 1 p 1 — regulaarne kontroll
    • TTOS § 13 lg 1 p 3 — töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine
    • TTOS § 13 lg 1 p 5¹ — ohualal töötab ainult juhendatud ja välja õpetatud töötaja
    • TTOS § 13 lg 1 p 5² — alaealise ja alla 15-aastase seadusliku esindaja teavitamine
    • TTOS § 13 lg 1 p 6¹ — töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõud ohutegurite mõju neutraliseerimiseks
    • TTOS § 13 lg 1 p 7 — töötervishoiuteenuse osutamise korraldamine
    • TTOS § 13 lg 1 p 8 — esmaabi ja esmaabivahendite kättesaadavus
    • TTOS § 13 lg 1 p 10 — teisele tööle viimine või töötingimuste kergendamine arsti otsuse alusel
    • TTOS § 13 lg 1 p 11 — isikukaitsevahendid, tööriietus ja pesemisvahendid tööandja kulul; kasutamise väljaõpe
    • TTOS § 13 lg 1 p 12 — nõuete täitmise kontrollimine
    • TTOS § 13 lg 1 p 13 — juhendamise ja väljaõppe korraldamine
    • TTOS § 13 lg 1 p 14 — kasutatava töövahendi ohutusjuhend riskianalüüsi alusel
    • TTOS § 13 lg 1 p 15 — joobes töötaja töölt kõrvaldamine
    • TTOS § 13 lg 3–8 — joobe kontrollimine põhjendatud kahtluse korral, kirjalik kord, korra sisu, andmete töötlemine ja säilitamine
    • TTOS § 13 lg 1 p 18 ja 19 — ettekirjutuse teatavaks tegemine ja täitmine
    • TTOS § 13 lg 2 — õigus kehtestada rangemaid nõudeid

    Töötaja kohustused

    Töötaja on kohustatud:

    • Osalema ohutu töökeskkonna loomiselJärgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
    • Kaugtööl kujundama ohutu töökohaJa töötingimused tööandja juhiste järgi.
    • Järgima töö- ja puhkeaja korraldust
    • Läbima tervisekontrolliVastavalt kehtestatud korrale.
    • Kasutama isikukaitsevahendeid nõuetekohaseltJa hoidma neid töökorras.
    • Tagama, et tema töö ei ohustaks kedagiVastavalt väljaõppele ja tööandja juhistele ei tohi tema töö ohustada tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastada keskkonda.
    • Kohe teatamaTööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest.
    • Täitma juhiseidTööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku, töötervishoiuarsti ja Tööinspektsiooni töötervishoiu- ja tööohutusalaseid juhiseid.
    • Kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt
    • Mitte eemaldama ohutusseadiseidHoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast ohutusseadiseid ja kasutama neid nõuetekohaselt.
    • Tagama ohutuse ka teise tööd andva isiku juuresTöötamine või teenuse osutamine teise tööd andva isiku juures ei tohi ohustada tema enda ega teiste elu ja tervist.
    Lisaks on töötajal keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. See haakub tööandja kohustusega selline töötaja töölt kõrvaldada.

    Kolm neist lähevad volinikule otseselt korda.

    1. 1
      Teatamiskohustus

      Teatamiskohustus on seaduse järgi ka töökeskkonnavoliniku suunas, mitte ainult juhataja poole. Seetõttu peab voliniku nimi majas teada olema: töötaja ei saa täita kohustust, mille adressaati ta ei tea. Spetsialistina on siit tulenev ülesanne konkreetne: hoolitse, et voliniku nimi ja kontakt oleksid nähtaval ja juhendamisse sisse kirjutatud.

    2. 2
      Juhiste täitmine

      Kohustus täita juhiseid annab nii spetsialisti kui ka voliniku juhistele õigusliku jõu. Kui kumbki neist ütleb töötajale, et nii ei tohi teha, on selle järgimine töötaja seadusest tulenev kohustus, mitte viisakus.

    3. 3
      Ohutusseadiste eemaldamise keeld

      Keeld ohutusseadiseid eemaldada tabab sagedast rikkumist töökohal: kaitsepiirde kõrvaldamine või lõpplüliti kinniteipimine, sest „nii on kiirem”.

    Õiguslik alus
    • TTOS § 14 lg 1 p 1–10 — töötaja kohustused
    • TTOS § 14 lg 1 p 6 — teatamiskohustus tööandjale ja töökeskkonnavolinikule
    • TTOS § 14 lg 1 p 7 — kohustus täita ka töökeskkonnavoliniku juhiseid
    • TTOS § 14 lg 1 p 9 — keeld eemaldada või muuta ohutusseadiseid
    • TTOS § 14 lg 2 — keeld töötada joobes või psühhotroopse aine mõju all
    • TTOS § 14 lg 4 — töötaja kohustused ei vabasta tööandjat vastutusest

    Töötaja õigused

    Töötajal on kaheksa õigust ja need on need, millele volinik saab töötaja eest seistes tugineda. Allpool on need koondatud seitsmeks plokiks, sest õigus nõuda üleviimist on seaduses jagatud kaheks punktiks.

    1. Nõuda nõuetele vastavaid töötingimusiNing ühis- ja isikukaitsevahendeid.
    2. Saada teavetTöökeskkonna ohuteguritest, riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja Tööinspektsiooni ettekirjutusest tööandjale.
    3. Peatada töö ja lahkudaTõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt.
    4. Keelduda tööstKeelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
    5. Nõuda üleviimist teisele tööleArsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või töötingimuste ajutist kergendamist; samuti sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ja tööandjal on võimalik teda vastavale tööle üle viia.
    6. Saada hüvitistTööst põhjustatud tervisekahjustuse eest võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
    7. Pöörduda abi saamiseksTöökeskkonnavoliniku, nõukogu liikmete ja teiste töötajate esindajate ning Tööinspektsiooni poole, kui tema arvates tööandja rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
    Õigus töö peatada ja lahkuda on töötaja tugev kaitse ja seadus kindlustab seda eraldi sättega: tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral lahkumisest peab töötaja esimesel võimalusel tööandjale teatama ja omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. Töötaja, kes keeldub eluohtlikust tööst, ei ole distsipliinirikkuja.
    Evakuatsioonitee paremale
    Evakuatsioonitee
    Kogunemiskoht
    Kogunemiskoht

    Õigus ohualalt lahkuda on sisutu, kui töötaja ei tea, kuhu minna.

    Viimane õigus, pöörduda voliniku poole, on veel üks põhjus, miks voliniku nimi peab majas teada olema.

    Õiguslik alus
    • TTOS § 14 lg 5 p 1–7, sealhulgas p 5¹ — töötaja kaheksa õigust
    • TTOS § 14 lg 5 p 2 — õigus saada teavet ohuteguritest, riskianalüüsist, abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja ettekirjutusest
    • TTOS § 14 lg 5 p 3 ja 4 — õigus peatada töö ja lahkuda ning õigus tööst keelduda
    • TTOS § 14 lg 5 p 7 — õigus pöörduda voliniku, nõukogu liikmete, teiste esindajate ja Tööinspektsiooni poole
    • TTOS § 15 lg 6 — omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda

    Vastutus

    Vastutus jaguneb kolme ritta ja neid aetakse kergesti segamini. Need on kolm eri rada ja üks ei asenda teist.

    1. 1
      Leppetrahv

      Ettevõttesisene ja vabatahtlik: tööandja ja töötaja võivad kokku leppida leppetrahvi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.

    2. 2
      Väärteovastutus

      Riigi oma. Kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.

    3. 3
      Kahju hüvitamine

      Eraõiguslik: töötajal on õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Trahv läheb riigile, hüvitis kannatanule. Üks ei välista teist.

    Leppetrahvil on neli piiri:

    • Eelnev juhendamineKokkuleppes saab leppida ainult juhul, kui tööandja on töötajat eelnevalt juhendanud ja välja õpetanud: juhendamata töötajat ei saa trahvida.
    • Kirjalik vormKokkulepe sõlmitakse kirjalikult.
    • Mõlema poole tegevusedKokkuleppes määratakse kindlaks nii töötaja kui ka tööandja tegevused, mida saab käsitada rikkumisena: kohustus on vastastikune, mitte ühepoolne.
    • ÜlempiirLeppetrahv ei tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu.

    Väärteokoosseise on TTOS-is viis:

    • Töökohale kehtestatud nõuete rikkumine
    • Töövahendile kehtestatud nõuete rikkumine
    • Ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestatud nõuete rikkumine
    • Töötaja juhendamise või väljaõppe korraldamata jätmine
    • Tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimata jätmine või raporti koostamata jätmine

    Maksimaalne karistus on kõigi viie puhul sama:

    300trahviühikut füüsilisele isikule; üks trahviühik on 8 eurot
    2400 €kuni, füüsilisele isikule (300 × 8 €)
    32 000 €kuni, juriidilisele isikule rahatrahv
    Füüsilise isikuna võib vastutada tööandja ise, tema juhatuse liige või muu esindaja, kellele oli vastavate nõuete täitmise tagamise kohustus delegeeritud. Just see sõnastus on põhjus, miks töökeskkonnaspetsialist võiks täpselt teada, mis on talle delegeeritud (kirjalik vorm ei ole seaduse nõue, aga see teeb delegeerimise tõendatavaks). Töökeskkonnavolinikku see sõnastus ei puuduta: volinikule ei ole tööandja kohustusi delegeeritud, ta on töötajate valitud esindaja ja tema roll on jälgida, mitte tagada.
    Õiguslik alus
    • TTOS § 14¹ lg 1–5 — leppetrahv: kokkuleppe võimalus, eelneva juhendamise nõue, kirjalik vorm, mõlema poole tegude määratlemine, ülempiir üks kuu keskmine töötasu
    • TTOS § 27¹ — töökohale kehtestatud nõuete rikkumine
    • TTOS § 27² — töövahendile kehtestatud nõuete rikkumine
    • TTOS § 27³ — ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestatud nõuete rikkumine
    • TTOS § 27⁴ — juhendamise või väljaõppe korraldamata jätmine
    • TTOS § 27⁵ — tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimata jätmine või raporti koostamata jätmine
    • TTOS § 27⁶ — kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon
    • KarS § 47 lg 1 — trahviühik on 8 eurot
    • TTOS § 14 lg 5 p 6 — õigus hüvitisele võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses

    Konsulteerimine ei ole informeerimine

    Selle alapeatüki süda on üks lause: tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd.

    Koostöö sisu on seaduses lahti kirjutatud. Tööandja konsulteerib töötajate või töötajate esindajaga järgmistes küsimustes:

    • Töökeskkonna parandamise abinõude kavandamine
    • Juhendamine ja väljaõpe
    • Töötervishoiuteenuse osutamise korraldamine
    • Päästetööde ja esmaabi korraldus
    • Uue tehnoloogia ja uute töövahendite valik ja rakendamine

    Lisaks arvestab ta võimaluse korral tehtud ettepanekuid ja kaasab töötajad kavandatu elluviimisse.

    Siin on kolm eri taset, mida pidevalt segamini aetakse:

    TeavitamineÜhesuunaline. Tööandja ütleb, mis on otsustatud.

    TööandjaTöötajad
    KonsulteerimineKahesuunaline ja toimub enne otsuse tegemist. Tööandja küsib arvamust ja arvestab võimaluse korral ettepanekuid.

    TööandjaTöötajad
    KaasamineTöötajad osalevad kavandatu elluviimisel.

    TööandjaTöötajad

    Seadus nõuab kõiki kolme, mitte ainult esimest. Siit tuleb sage viga: konsulteerimine, mis toimub pärast otsuse langetamist, ei ole konsulteerimine. Kui juhtkond otsustab uue masina osta ja teatab sellest nõukogule järgmisel koosolekul, on see teavitamine, ükskõik mis nime sellele antakse.

    Pane tähele ka seda, millistes küsimustes konsulteerimine on kohustuslik. Loetelu lõpus on „uue tehnoloogia ja uute töövahendite valik ja rakendamine”. Nii tuleb enne uue masina ostmist töötajate esindajaga rääkida. Volinikuna on sul õigus seda oodata ja nõuda; spetsialistina on sinu ülesanne see konsulteerimine korraldada, mitte lasta hankeotsusel vaikselt mööda minna.
    Õiguslik alus
    • TTOS § 12 lg 3 — koostöökohustus; konsulteerimine loetletud küsimustes; ettepanekute arvestamine võimaluse korral; töötajate kaasamine elluviimisse

    Mida töötaja peab teada saama

    Töötaja teabeõigus katab viit asja:

    • Töökeskkonna ohutegurid
    • Riskianalüüsi tulemused
    • Tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavad abinõud
    • Tervisekontrolli tulemused
    • Tööinspektsiooni ettekirjutus tööandjale

    Riskianalüüsi poolelt kordab sama kohustust eraldi säte: tööandja teavitab töötajaid ja nende esindajaid riskianalüüsist. Riskianalüüs ei ole dokument sahtlis. See on dokument, mille sisu peab jõudma nendeni, keda see puudutab. Enamasti toimub see juhendamise kaudu, sest juhendamisel tuleb riskide hindamise tulemused niikuinii teatavaks teha.

    Tööinspektsiooni ettekirjutuse puhul on tööandjal selge kohustus teha see teatavaks töötajatele, töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnanõukogule, töökeskkonnavolinikele ja teistele töötajate esindajatele. Ettekirjutust ei tohi varjata ja kui sa saad teada, et Tööinspektsioon on käinud, aga ettekirjutust sulle ei näidatud, on see iseseisev rikkumine.

    Alaealiste puhul on eraldi nõue: alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat tuleb teavitada alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest. Noore töötaja puhul ulatub teavitamiskohustus seega ka vanemani.
    Näide

    Volinik palub tööandjalt riskianalüüsi koopiat, et valmistuda vahetuse koosolekuks. Juhatuse liige vastab, et riskianalüüs sisaldab ärisaladust ja seda antakse ainult juhtkonnale. Kas ta tohib keelduda?

    Näita vastust

    Ei tohi. Volinikul on õigus saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet riskianalüüsi andmete ja tööõnnetuse uurimise dokumentide kohta. Lisaks on tööandjal eraldi kohustus teavitada riskianalüüsist töötajaid ja nende esindajaid ja igal töötajal on õigus saada teavet riskianalüüsi tulemustest.

    Ärisaladus ei ole nende õiguste suhtes erand. Volinik võib dokumenti nõuda ja keeldumise korral pöörduda Tööinspektsiooni.

    Alus: TTOS § 17 lg 6 p 2 ja 3, § 13⁴ lg 5, § 14 lg 5 p 2.

    Õiguslik alus
    • TTOS § 14 lg 5 p 2 — töötaja õigus saada teavet viie asja kohta
    • TTOS § 13⁴ lg 5 — tööandja teavitab töötajaid ja nende esindajaid riskianalüüsist
    • TTOS § 13 lg 1 p 18 — Tööinspektsiooni ettekirjutuse teatavaks tegemine
    • TTOS § 13 lg 1 p 5² — alaealise ja alla 15-aastase seadusliku esindaja teavitamine

    Teavitamine ohuolukorras

    Ohuolukorras muutub teavitamine kiireks ja kahesuunaliseks ja seadus kirjeldab selle ringina.

    1. 1
      Töötaja teatab volinikule ja tööandjale

      Töötaja on kohustatud kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest.

    2. 2
      Volinik teatab töötajatele ja tööandjale

      Volinik on kohustatud teatama ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale ning nõudma puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul.

    3. 3
      Tööandja teatab kõigile ohustatutele

      Tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu.

    Nendest kolmest tekib ring. Ükski lüli ei tohi katkeda ja kui katkeb, siis tavaliselt seal, kus keegi arvab, et küll keegi teine juba teatas.

    Peaaegu-õnnetused

    Eraldi tähelepanu väärib üks säte, mis on ettevõtetes peaaegu tundmatu: tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga, nendest töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks.

    Need on nn peaaegu-õnnetused. Ettevõttes, kus neid registreeritakse ja arutatakse, tulevad tõsised õnnetused harvemini, sest sama olukord, mis täna lõppes ehmatusega, võib homme lõppeda vigastusega. See on kursuse üks kaalukamaid punkte. Registreerimine tundub tüütu tegevus, mida on lihtne edasi lükata ja unustada, aga just see kirje võib aastaid hiljem päästa kellegi invaliidsusest või surmast. Mõlemas rollis on see üks kasulikumaid asju, mille eest seista, ja ühtlasi odav: registri pidamine ei maksa midagi peale tähelepanu. Spetsialistina sa korraldad registri ja arutelu; volinikuna sa jälgid, et see toimiks, ja tood olukordi ise sisse.

    Õiguslik alus
    • TTOS § 15 lg 3 — tööandja teatab ohust ja abinõudest võimalikult kiiresti kõigile ohustatud töötajatele
    • TTOS § 14 lg 1 p 6 — töötaja teatab kohe tööandjale ja töökeskkonnavolinikule
    • TTOS § 17 lg 5 p 3 — volinik teatab viivitamata töötajatele ja tööandjale ning nõuab puuduse kõrvaldamist
    • TTOS § 15 lg 8 — ohuolukordade registreerimine, töötajate teavitamine ja abinõud kordumise vältimiseks

    Volinik kui infokanal

    Kokkuvõttes on voliniku roll info liikumises kahesuunaline.

    Töötajate poolt tuleb sinuni info ohtudest ja puudustest, mida keegi teine ei pruugi näha, sest volinik töötab samas kohas, samas vahetuses ja samade masinatega. Sellist infot ei leia ükski ülevaatus ega sisalda ükski dokument.

    Tööandja poolt on sul õigus saada riskianalüüsi andmeid, tööõnnetuse uurimise dokumente ja teavet ettekirjutustest, ning kohustus kanda ohuinfot edasi nii töötajatele kui ka tööandjale.

    Õiguslik alus
    • TTOS § 17 lg 6 p 2 — voliniku õigus saada teavet ja pääseda töökohtadesse
    • TTOS § 17 lg 5 p 3 — voliniku kohustus teatada puudusest töötajatele ja tööandjale
    • TTOS § 18 lg 5 — nõukogu liikmete nimed nähtaval kohal
    • TTOS § 17 lg 9 — voliniku ülesannete täitmise aeg, vähemalt kaks tundi nädalas
    • TTOS § 14 lg 1 p 6 ja § 14 lg 5 p 7 — töötaja teatamiskohustus ja pöördumisõigus eeldavad, et volinik on teada

    Mida selle peatüki teemadel kirja panna tuleb

    Tabelis on kirjas, mida selle peatüki teemadel tuleb vormistada, millisele sättele see tugineb ja kui range nõue on. Nõude ranguse märgistus:

    K kohustuslikK* kohustuslik tegevus vaba vormigaS soovituslik

    Kirjalikud dokumendid

    Mida kirja panna Õiguslik alus Nõue Täpsemalt
    Töökeskkonnaspetsialisti määramise otsus TTOS § 16 lg 1 K* Tuvastatav, kes ülesandeid täidab; vorm vaba.
    Töökeskkonnavolinike valimise kord TTOS § 17 lg 4 K Kollektiivlepingus või muus kirjalikus kokkuleppes.
    Valimiskoosoleku protokoll ja osalejate nimekiri TTOS § 17 lg 4 K* Tõendab 50% kvoorumi täitmist ja valimistulemust.
    Kokkulepe voliniku ülesannete täitmise aja kohta TTOS § 17 lg 9 K Vähemalt 2 tundi nädalas.
    Töökeskkonnanõukogu moodustamise otsus ja koosseis TTOS § 18 lg 2 K* Moodustatakse tööandja algatusel või kui vähemalt 10% töötajatest seda soovib.
    Nõukogu liikmete nimekiri nähtaval kohal TTOS § 18 lg 5 K Nimed ja volituste kehtimise ajad.
    Nõukogu ettepanekud tööandjale TTOS § 18 lg 7 K Kirjalikult.
    Tööandja vastulause ettepanekutele TTOS § 18 lg 8 K Kirjalikult, 3 nädala jooksul, põhjendatult.
    Kokkulepe nõukogu liikme põhitööst vabastamise kohta TTOS § 18 lg 9 K Vähemalt 1 tund nädalas; volinikuga liidetakse.
    Voliniku ja nõukogu liikme koolitustunnistused TTOS § 18¹ lg 1 ja 3 K* Koolitus 2 kuu jooksul valimisest.
    Leppetrahvi kokkulepe TTOS § 14¹ lg 3 K* Ainult kirjalikult; eeldab eelnevat juhendamist.
    Ühise töökoha kokkulepe või töid korraldava isiku määramine TTOS § 12 lg 5 ja 7 K* Puudumisel vastutavad tööandjad solidaarselt.
    Nõukogu koosolekute protokollid TTOS § 18 lg 6 S Ilma nendeta ei ole analüüs ja otsuste jälgimine tõendatav.

    Töö korraldus

    Mida kirja panna Õiguslik alus Nõue Täpsemalt
    Töökeskkonnaspetsialisti töö korraldus — S Ülesanded, aeg, vahendid.

    Kokkuvõte

    Seadus ja raamistik

    Eesti töötervishoidu ja tööohutust reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis sätestab nõuded töökeskkonnale, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused, valdkonna korralduse ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutuse nõuete rikkumise eest. Seadus annab raamistiku, kuid konkreetsed piirnormid ja tehnilised nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse ja ministri määrustega. Valdkond tugineb Euroopa Liidu raamdirektiivile, mis seab liikmesriikidele miinimumi, ja sama loogika kordub riigi sees, kus tööandja võib kehtestada seadusest rangemaid nõudeid. Töötervishoid tähendab tervisekahjustuse vältimist töökorraldus- ja meditsiiniabinõudega ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist; tööohutus tähendab sellise töökeskkonna seisundi saavutamist, kus töötaja saab tööd teha oma tervist ohtu seadmata.

    Kolm rolli ettevõttes

    Ettevõtte tasandil on korraldus üles ehitatud kolmele rollile. Töökeskkonnaspetsialist on töötaja, kes täidab ettevõttes tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi; tal on kohustus peatada töö, kui tekib otsene oht elule või tervisele, mida ei saa muul viisil kõrvaldada. Töökeskkonnavoliniku valivad töötajad ja ta esindab neid. Tööandja korraldab volinikuvalimised siis, kui vähemalt kümme protsenti ettevõtte, struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest seda soovib; kui soovi ei ole, konsulteerib ta töötajatega. Töökeskkonnanõukogu on nende kahe poole koostöökogu, mis moodustatakse tööandja algatusel või kui vähemalt kümme protsenti töötajatest seda soovib, võrdse esindatuse alusel, otsustab konsensusega ja esitab ettepanekud kirjalikult, millele tööandja peab kolme nädala jooksul kas järgnema või kirjalikult põhjendama, miks ta seda ei tee. Volinikule ja nõukogu liikmele korraldab tööandja koolituse kahe kuu jooksul valimisest, omal kulul ja tööajal; töökeskkonnaspetsialistile seadus koolitust ette ei kirjuta, kuid nõuab temalt pädevust: teadmisi, oskusi ning õigusaktide ja ettevõtte töötingimuste tundmist.

    Kohustused ja vastutus

    Tööandja tagab nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras ning rakendab ennetusmeetmeid kaheksa ennetuspõhimõtte järjekorras, kus isikukaitsevahend on viimane, mitte esimene abinõu. Töötaja omalt poolt järgib nõudeid, kasutab kaitsevahendeid, läbib tervisekontrolli, ei eemalda ohutusseadiseid ja teatab ohtudest tööandjale ning volinikule. Ükski nendest kohustustest ei kandu tööandjalt ära: ei spetsialisti määramine ega töötaja enda kohustused vabasta tööandjat vastutusest. Vastutus realiseerub kolme rada mööda: ettevõttesisese leppetrahvina, mis eeldab eelnevat juhendamist ja ei tohi ületada ühe kuu keskmist töötasu; Tööinspektsiooni menetletava väärteokaristusena, mis on füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ehk kuni 2400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot; ning kannatanule makstava kahjuhüvitisena võlaõigusseaduse alusel.

    Info liikumine

    Süsteem seisab või kukub info liikumise peal. Seadus nõuab tööandjalt teavitamisele lisaks konsulteerimist enne otsuse tegemist ja töötajate kaasamist selle elluviimisel. Töötajal on õigus teada ohutegureid, riskianalüüsi tulemusi, rakendatavaid abinõusid, oma tervisekontrolli tulemusi ja Tööinspektsiooni ettekirjutusi. Volinik on selles infovoos mõlemasuunaline lüli: temani jõuab töötajate info ohtudest ja temalt liigub info edasi nii töötajatele kui ka tööandjale. Selleks, et see roll toimiks, peab volinik olema majas teada ja tal peab olema selleks ettenähtud aeg.

    Meelespea

    10%töötajatest (ettevõttes, üksuses või vahetuses) avaldab soovi: tööandja korraldab volinikuvalimised. Soovi ei ole: tööandja konsulteerib töötajatega.
    50%valimiste kvoorum.
    10%töötajatest soovib nõukogu moodustamist, muidu moodustatakse see tööandja algatusel; Tööinspektsioon võib seda nõuda ka alla 150 töötajaga ettevõttes.
    2 h / 1 hnädalas on voliniku ülesannete täitmise aja miinimum ja nõukogu liikme oma. Kahe rolli puhul liidetakse.
    3 nädalattööandja kirjalik vastulause nõukogu ettepanekule.
    2 kuudvoliniku ja nõukogu liikme koolitus valimisest arvates, tööandja kulul ja tööajal.
    25rakendusmäärust: nii palju on TTOS-i alusel antud kehtivaid määrusi. Neid leiab Riigi Teatajas TTOS-i lehe külgpaneelist vahekaardilt „Rakendusaktid”.
    2400 € / 32 000 €väärteokaristuse ülempiirid: füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut à 8 €, juriidilisele isikule kuni 32 000 €.
    Kaks lauset, mis väärivad sõna-sõnalt meelde jätmist: spetsialisti määramine ei vabasta tööandjat vastutusest ja töötaja kohustused ei vabasta tööandjat vastutusest.

    Enne järgmise peatüki avamist vasta järgmistele küsimustele. Testis on viis küsimust ja järgmine peatükk avaneb, kui kõik vastused on õiged. Vale vastuse korral saad uuesti proovida ja küsimused vahetuvad.

    1

    Mille poolest erinevad töötervishoid ja tööohutus?

    2

    Ettevõttes töötatakse kolmes vahetuses, igas vahetuses on 14 töötajat. Öövahetuse töötajatest kolm ütlevad tööandjale, et soovivad oma voliniku valimist. Teistes vahetustes sellist soovi ei ole. Mida peab tööandja tegema?

    3

    Milline on voliniku valimiste kvoorum ja kas valitud volinikest tuleb Tööinspektsiooni teavitada?

    4

    Töökeskkonnanõukogu esitab tööandjale kirjaliku ettepaneku. Tööandja ei pea selle arvestamist võimalikuks. Mida ta tegema peab ja mis ajaks?

    5

    Ettevõte on palganud töökeskkonnaspetsialisti ja töökohal juhtub õnnetus. Kes vastutab?